muud teha on ülimalt ohtlik. Võid saada surmava elektrilöögi. VII ülesanne Hajuv tähelepanu – Kui sa oled parajasti tegemas koolitükki ning samal ajal vaatad ka televiisorit, siis unustad sa mida sa just õppisid, sest sa keskendusid rohkem televiisori vaatamisele. Professorlik hajameelsus – Sõber ütleb sulle, et tal on kahe päeva pärast sünnipäev samal ajal kui sina mängid oma telefonis. Sa unustad sõbra sünnipäeva, sest sa olid nii pingsalt mängule keskendudnud, et ei saanud arugi mis sinu ümber toimus. VIII ülesanne Tähelepanu maht – Kui astun sipelgapessa ning sipelgad hakkavad minu peal ronima,ning ma ei suuda kõiki sipelgaid enda pealt maha ajada, sest neid on nii palju ning ilmselt mõni sipelgas jõuab ikkagi pükstevahele. Tähelepanu jaotuvus – Kui ma klaviatuuri peal kirjutan, suudan ka samal ajal rääkida sõbraga, sest mul on omandatud juba mõningane vilumus klaviatuuri peal kirjutamisel.
Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga. Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu. Pestalozzi ideeline järglane. Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks puudujäägid sotsialiseerumises (vastutab õpetaja). Kui pole kodu peavad sekkuma institutsioonid. Karl Magerile tähendas see-eest sotsiaalpedagoogika eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendudnud indivuduaalpedagoogika alternatiivi. 23.09 loeng Ülevaade sotsiaalpedagoogika teoreetilistest alustest ja mõistetest. Sotsiaalpedagoogika ja kooli sotsiaaltöö erinevused. Industrialiseerimine - tööstuslikkus Ühiskonnas oli praktiline vajadus täiendavate spetsialistide järele. Tööstusrevolutsioon 18.saj lõpp 19.saj teine pool ja 20.saj algus. USA, Inglismaa, Saksamaa. Üleminek käsitsitöölt
ning ühiskondlikult organiseeritud planeeritud tootmis-ja jaotussüsteemiga.. Sotsideoloogia käsitles riiki valitseva klassi instrumendina, millega surutakse maha alamate,ekspluateeritavate klasside taotlused saavutada õiglust ja võrdsust valitseva kodanlusega. Kogemused aga näitasid niisuguse seisukoha paikapidamatust. Pärast II maailmasõda on sotsideoloogia keskendunud mitmesugustele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele, keskendudnud järjest selgemalt järgmistele poliitilistele eesmärkidele: poliitiline liberalism ja pluralism (mitmeparteisüsteem), riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik (sotsiaalsuunitlusega poliitika) riik võib reguleerida turumajandust, ergutada investeeringute paigutamist (John Maynard Keynes). Need eesmärgid on surunud sotsideoloogia arsenalist välja mõned seisukohad nagu lepitamatus klassivõitluses, töötava elanikkonna suhteline ja
annaabi.ee 
