tuhandeid. Nende kasvatamine ja hooldamine vajab palju teadmisi ning algajale kasvatajale on suureks abiks teiste inimeste kogemused- Referaadi eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade orhideede ajaloost, levinumatest sortidest, taime elustiilist, ajaloost, lille esitatud nõudmistest ning kasvatamise levinumatest põhinippidest. Töö koostamisel kogusin materjali interneti keskkonnast ja raamatutest. Referaat koosneb kahest peatükist ning kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis keskendudakse orhidee kasvatamisele, talviselele hooldamisele, ajaloole ning orhidee levinuimale perekonnale. Töö teises osas on toodud välja tabel orhideede ladina- ja eesti keelsete nimetustega ning joonis erinevate orhidee liikide õite kohta. 3 1. ORHIDEE AJALUGU, ELUSTIIL, KASVATAMINE JA PHALAENOPSIS 1.1. Orhidee ajalugu Orhideed on planeedil Maa kasvanud juba üle 3 sajandi, mis tõttu on looduslikult kasvavaid erinevaid orhidee liike üle 22000 ning natuke vähem kui 7800 perekonnast.
Küüslauk, kiiver. Sekundaarne preventsioon haiguse varajane peatamaine. Haiguskäitumine ja haigerollikäitumine. Tertsiaarne preventsioon kujunenud välja haigus, ägenemist hoitakse ära. Taastusravi. Invaliidsusega tegelemine. Kvaternaarne preventsioon Kui on inimene paranenud haigusest ning üritatakse taaspihkemist vältida. Kui inimene on pikak aega terve olnud, siis inimene kirjeldab emotsioonidega. Kui ollakse haige, siis keskendudakse rohkem tegevuste piiramisele ning vältimisele. Haiguse käsitlus I Haigus on psühhofüüsiline struktuuri häire, mis põhjustab ajutist või püsivat kahj. Funktsiooni piiratust või invaliidsust. Haigus on alati mitmetähenduslik ning haiguskogemused...... Haiguse käsitlused II Haiguse Käsitlus III Haiguse olemus. Klassifitseerimisel kasutatakse khte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning haiguse materiaalne alus. Ontoloogiline- haigus kui iseseisev nähtus
Veelgi uuematest suundadest on kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid.Autonoomsest keeleteadusest tuleb lahus hoida psühholingvistika (keelepsühholoogia), mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogilias kasutatavate meetoditega. Autonoomsest keeleteadusest tuleb eristada ka neurolingvistikat, kus keskendudakse keelevõime lokaliseerumisele ajus ja keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis. Variatsionismiga on seotud keelekontaktide uurimine. Pikaaegne geograafiline ja ka sellega seotud kultuuriline lähedus muudavad keelte tähendussüsteeme ja struktuure üksteisele sarnasemaks, mis loob uurimisobjekti terveid keelepiirkondi haaravale areaalilingvistikale. Viimasel ajal väga kiiresti arenenud interdistsiplinaarne lingvistika
annaabi.ee 
