1946. a. astus ta oma õe tuntud, keraamiku ja tekstiilikunstniku Elgi Reemetsa kutsel tollase nimega Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale. (Kõige "mullalähedasem eriala") Kooli lõpetamise järel 1952.a suunati Valve Pormeister tööle Maaehitusprojekti, kus ta töötas 70.eluaastani. 2. Erialase töö algus Põllumajandusprojektis Pormeistri ülesandeks sai vastloodud kolhooside ja masinatraktorijaamade keskasulate projekteerimine. Kuue esimese tööaasta jooksul valmis Pormeisti käe all üle 40 maa-asula planeerimis ja haljastusprojekti. Kolhoosiasula pidi koosnema kolmest funktsionaalselt erinevast tsoonist: paraadlikust ühiskondlikust keskusest, tootmistsoonist ja individuaalkruntidega eramutest. Ellu viidi tollaseid planeeringuid minimaalselt. Pormeister pööras tähelepanu maaehituse kõigile aspektidele alates asula üldplaneeringust ja
Väikekolhoosid ühendati suuremateks kolhoosideks. Algas ka suurem spetsialiseerumine. Suur osa Eestis toodetust veeti välja. 26.05.09 Põllumajandus ENSV põllumajanduse ülesandeks sai toita ära NSVL suuremad linnad. Eriti halvenes olukord 1970. keskpaigas, kus võrreldes varasemaga jäi toodangut koha peale veelgi vähem. Vana külaline elulaad hakkas kaduma. Muutus oluliseks keskasulate loomine, kuhu rajati elamuid, mis meenutasid linnades olevaid ehitisi. Väga intensiivselt tegeldi maa parandusega. Väiksemaid põlde ühendati suurematega. Sellega seoses hävitati palju varaseimaid talusid. ENSV ei saanud kõrvale hoiduda üle NSVL toimuvatest üritustest. Näiteks massiline maisi kasvatamine. Eestis selleks tingimused just küll mitte kõige paremad. ENSV oli NSVL sigala toodeti liha ja piima kogu NSVL turu tarbeks.
Teiseks tsentraliseerimise eesmärgiks oli tühjendada rannikualad seoses sõjaväebaaside rajamisega. Soome ja Norra piiri äärsed alad on tänaseni paljude kilomeetrite kaupa peaaegu inimtühjad, kui mitte arvestada sõjaväge ja piirivalveväeosi. Vanade asulakohtade kadumist ja elanike ümberasustamisi põhjustas ka hüdroelektrijaamade rajamine. Koola poolsaare saamide sotsiaalsed ja rahvusprobleemid Sunnitud ümberasumine koduküladest ,,heakorrastatud keskasulate" mitmekorruselistesse kivimajadesse, mida esitati elamistingimuste parandamisena, tõi kaasa mitmesuguseid keerulisi ja osalt seni lahendamata sotsiaalseid probleeme. Paljude koolasaamide jaoks tähendas ümberasumine sotsiaalse staatuse langust, kuna sobiva töökoha puududes tuli leppida vähem tasuvate madala staatusega töökohtadega. Mõnigi kord oli tegemist varjatud tööpuudusega. Löögi alla
annaabi.ee 
