tsikuraat. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumerite linnad (Nippur, Ur, Uruk, Adab, Lagash, Eridu, Umma, Kish) Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 50 000. Keskasulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad, neid omakorda asulad ja külad. Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud. Kokku asus Sumerite linnaosa levialas umbes tosin suuremat linna koos nende juurde kuluva maa-alaga, kus toimis hästiorganiseeritud niisutussüsteemile tuginev majandus. 1) Nippur (usuline keskus) - Ringmüüriga ümbritsetud linna keskuses asuvad linna
katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et tagada kiirem rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone ehitas Tartu Üldehitustrust Jaak Kalmu juhtimisel. Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning nendesse rajama administratiivhooneid. Keskusehoonetes paiknes ühismajandite administratsioonile lisaks tihti veel muid funktsioonening kolhoosikorra edenedes kujunes nendest üks peamisi kolhooside arhitektuurse eneseväljenduse objekte. Võimaluseö telliti oma keskushoonele eriprojekti. Algselt oli Laeva sovhoosi keskusehoone planeeritud mahukamana, hoone tagumises osas jäi välja ehitamata katlamaja. Hoone esindab 1970
aastast kuni kolhoosikorra lagunemiseni Laeva katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et taga kiiremm rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone ehitas Tartu Üldehitustrust Jaak Kalmu juhtimisel. Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning nendesse rajama administratiivhooneid. Keskusehoonetes paiknes ühismajandite administratsioonile lisaks tihti veel muid funktsioonening kolhoosikorra edenedes kujunes nendest üks peamisi kolhooside arhitektuurse eneseväljenduse objekte. Võimaluseö telliti oma keskushoonele eriprojekti. Algselt oli Laeva sovhoosi keskusehoone planeeritud mahukamana, hoone tagumises osas jäi välja ehitamata katlamaja. Hoone esindab 1970.