Rahutuste tõttu riigis tegi Darius I riigi korraldudes muudatusi: · haldusreform: riik oli jaotunud 20-sse straapiasse; piirkondade sisekord ei muutunud, kuid igale poole saadeti riigihoidjaid, kes jälgiksid, et maksud koguneks ja säiliks rahu. · tsentraliseeritud bürokraatia: administratiivkeskused Susa, Ekbatana (tänapäeva Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda. · kodifitseerimine: seaduseid; võeti eeskuju Babülooniast. · maksusüsteem: maad hinnati ära ja maksustati vastavalt; pärslased olid maksuvabad . · maksureform: mündi kasutuselevõtja maksud maksureformis, aga ka natuuras. 1 dareika (kuldmünt) = 20 seeklit (hõbemünt). · sõjaväereform: jaguneti viieks, tähtsaim roll oli pärslastel; üleüldine sõjaväekohusus. Xerxes I (486465)
Ülemaastmel ka lihvitud kiviriistad, meie mõistes neoliitikum. Tekkisid esimesed külad. Kõik metslus kokku siiski anastusmajandus. Barbaarsuse algust tähistab viljelusmajanduse tulek. Siit ka suurema erinevused. Alamaste saab alguse keraaamika ilmumisega ja esimesed katsed põldu harida. Läbimurre keskastmes ehk siis põlluharimine kinnistus. Karjakasvatust sisuliselt Ameerika kultuuridel ei tekkinud. Metalli ei kasutatud. Ameerika kõrgkultuurid jäid tema järgi barbaarsuse keskastmesse. Kõrgema barbaarsuse aste algas siis rahvastiku kiire kasvu ja metallide kasutusele võtmisega. Selles astmes tekib ka maa-eraomand. Sotsiaal-majanduslik formuleering. Perekonna arengus, mille ta sinna liitis, lähtus paljuski irokeesidest. Väitis, et kunagi olid perekonnad, kus õed elasid koos ja kasvatasid ühiseid lapsi(punaloa). Perekonna areng siis vabast läbikäimisest kõigi vahel kuni lõpuks monogaamia. Algne faas oli
Lisaks ka formeerisid alalist sõjaväge ja rakendasid elanikkonda avalikel töödel. - Lõi vana-pärsia kirja, sooviga anda oma riigile staatust. Dariuse ajal tehti ka tagantjärele kuningate nimedega raidkirju. - tsentraliseeritud bürokraatia: administratiivkeskused Susa, Ekbatana (tänapäeva Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda - Dariuse ajal hakati raha müntima, enne vahetati niisama kulda hõbedat ja muud. Pärsia religiooni-ja rahvastikupoliitika (pmts sisepoliitika?) : religioosne sallivus (mitte üksikisiku vastu). Pärsia kuningad valitsesid nagu despoodid. Kõik, kes ei kuulunud perekonda, olid kui orjad. Tähtsaim rahvas loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo
annaabi.ee 
