Põhialused, millest me oma tegevuses lähtume, on õiglus,võrdõiguslikkus ning seaduslikkus. Euroopa Liidu konstitutsiooni, seaduste ja teiste seadusandlike nong normatiivaktide ülimuslikkus. Meie riigi peamiseks varanduseks on lapsed. Selle varanduse loojaks,hoidjaks ja kaitsjaks on perekond. Eesti rahvas pole mitte kitsas etniliselt piiritletud grupp elanikke, vaid kõik Eestimaa alalised elanikud. Rohkem otsustamisõigust regionaalvõimule, vähem keskaparaadile. Venemaas pole vaja näha vaenlast, vaid eelkõige tulusat partnerit, nii majandus, kui kultuurisfääris. Peamised seisukohad: 1.Muuta olemasolevaid nii varjatud, kui ka seadustes sättestatud keelelisi piiranguid nii tööle, kui ka õppima asumisel. Ükskõik millise keele valdamine peab olema iga üksikisiku eraasjaks, mitte aga reguleeritud kõrgemal riiklikul tasandil. 2.Muuta kodakondsus-ja välismaalaste seadust nii, et kaoksid Euroopa Liidu elanikele häbiväärsed nn. 3
iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid veel suhteliselt olulisi õiguseid, näiteks maksude kehtestamise oma. Henri ajal nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõutud, kuna ta tapeti fanaatilise katoliiklase poolt ning tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Kuid asjaolud muutusid, kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (pildil), kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli ka edukas: hugenottidelt võeti enamik nende privileegidest ja kuigi see põhjustas kodusõja, siis suudeti see suuremate probleemideta võita (selle ilmselt tuntuim sündmus oli hugenottide kindluse La Rochelle'i piiramine ja vallutamine) ning neile jäi vaid usuvabadus koos väga piiratud omavalitsusega; suurfeodaalid pidid oma kindlused lammutama (välja
oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid olulisi õigusi, näiteks maksude kehtestamise õigust. Henri nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõudnud, kuna üks fanaatiline katoliiklane tappis Henri. Tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Asjaolud muutusid kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu, kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli edukas: hugenottidelt võeti enamik privileegidest ja kuigi see põhjustas kodusõja, suudeti kodusõda suuremate probleemideta võita ning hugenottidele jäi vaid usuvabadus koos väga piiratud omavalitsusega. Suurfeodaalid pidid oma kindlused lammutama ja kaotasid nii oma sõltumatuse tagatise. Samuti kaotati kõik sisetollid, nii et riigist sai üks majandusruum.
annaabi.ee 
