Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika
linnale. Leitud palju vene päritolu esemeid, mis viitab sellele, et piki jõge toimus kaubanduslik tegevus. Mitmed keskaegsed linnad on tekkinud linnuse jalamile, aga see linna eelkäija ei olnud ei linn ega aolinn. Liivimaal tõusevad esile uued keskused, mis aga hiljem linnaks ei arene - nt Otepää, Lihula. Pärast vallutust on seoses poliitiliste ümberkorraldustega asulate hierarhia oluliselt muutunud - suured keskused nagu Otepää ja Lihula keskaegseteks linnadeks ei saa. 13. sajandil on kõige kallim keraamika Lihulas, siis Lihula kaotab oma sära, tõusevad eile Pärnu ja Haapsalu. Need muudatused võisid olla poliitilised, aga samas olid nad seotud ka kaubateede muutumisega - kaubatee tähtsust linna tekkimisel ei maksa üle tähtsustada. Need muudatused olid seotud muudatustega meresõidus - kogede ja teiste suurte laevade kasutuselevõtuga, mis toimus ristisõdadega samal ajal. Siin ei olnud tingimata aga põhjuslikku seost
Linnade puhul tähtsad olid linnused. Linnu võidi rajada ka tühjadele kohtadele, kus varem asulat polnud. Kas enne XIII saj oli Eestis linnalisi asulaid?- Saksa linn ehk piiratud omavalitsus, mille õigus pärineb Saksamaalt ja mille eliit on koosnenud Saksamaalt sisserännanud inimestest. Aolinn - Varajane linn, kus on teatav inimeste tegevuste osakaal, kuid pole niivõrd suur, et kutsuda linnaks (Tartu, Senpilseta, Daugmale). Aolinnad pole arenenud keskaegseteks lnnadeks, sest linnad tekkisid kuskil lähedal. Enne Tallinnat oli toompeal asustus. Tallinna eelkäijana on nähtud viigingiaegset Viru linnust, kuid seni pole midagi leitud. Yurjev (Tartu) rajati umbes aastal 1030 Yaroslav Targa poolt. Süvalepa - Kusagil pidi olema Muinas-Eestis ka kaubanduskeskus ja sadamakoht, sest oli tihe liiklus Novgorodi ja Ojamaa vahel. Parem sadamakoht on Tallinn, sest miks just Tallinn sai valitud Taani kuninga poolt 1219. aastal retke sihtkohaks. Väga