äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas Jaan Teemant – aga kutsus üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele. Aulakoosolekul, mida juhatas Jaan Teemant võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates vabariigi kehtestamisest ja lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkas tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister Durnovo, kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905. aasta lõpul mässu õhutamise pärast surma, kuid tal õnnestus õigeaegselt põranda alla minna. Hiljem lahkus ta maalt ja elas eksiilis Šveitsis. Talurahvarahutused Talurahvarahutuste ajal aastail 1905–1906 rüüstati Eestimaa kubermangus. 22.–24
Tragédie lyriqye 19. sajandi alguses. Ka seda zanrit viljeldakse edasi, on endiselt suurejooneline. Silmapaistvam on Gasparo Spontini (1774-1851) ,,Vestaneitsi" (La Vestale; 1807; Vesta rooma müt. kodukolde jumalanna; Vestaneitsid olid tema preestritarid, kelle ülesanne oli valvata Vesta templis põlevat igavest tuld), oma aja edukamaid oopereid üldse. Tegevus toimub Vana-Rooma kesiririigis, mille võimsus ja toredus oli äsja (1804) keisriks kroonitud Napoleonile eeskujuks. Vana-Rooma kesiririigi aeg oli tollal Prantsusmaal ülimalt populaarne ja mõjutas ka moodi (rõivad, soengud, interjöörid, mööbel nn ampiir). Ooperist: vastavalt tragédie lyrique'ile suured koori- ja balletistseenid, uhke lavakujundus, efektid, aga see kõik on allutatud ooperi dramaturgiale sisu ja muusika ühtsele arengule. Olulisel kohal on kahe peategelase (Julia, kes peatselt pühitsetakse Vestaneitsiks, ja noor edukas väejuht Licinius) psühholoogiline külg, vankumine kohustuse ja armastuse
sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas Jaan Teemant aga kutsus üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele. Aulakoosolekul, mida juhatas Jaan Teemant võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates vabariigi kehtestamisest lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkasid tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister Durnovo, kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905. aasta lõpul mässu õhutamise pärast surma, kuid tal õnnestus õigeaegselt põranda alla minna Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Mõisnike relvastatud omakaitset nimetas rahvas mustsajaks. 11. detsembril toimus Volta
annaabi.ee 
