26.08.20094. ja 5. emiste paaritamine 27.08.20095. ja 6. emiste paaritamine 28.08.20096. ja 7. emiste paaritamine 29.08.20097. ja 8. emiste paaritamine 30.08.20098. ja 9. emiste paaritamine 15.08-23.08.2009 nuumsigade üle viimine 100 15 võõrdepõrsaste igapäevane söötmine ja hooldamine 100 15 25 05.09.2009 kesikute sööda varumine II periood kesikute igapäevane söötmine ja hooldamine 100 25 60 03.10.2009 nuumikute sööda varumine III periood nuumikute igapäevane söötmine ja hooldamine 100 60 100 02.11.2009 nuumikute sööda varumine IV periood nuumikute igapäevane söötmine ja hooldamine 15.12.2009 realiseerimine 100 100
kühvliga künadesse või siis ämbriga valada juurde söödaautomaatidesse. Kärru mahub üle 100 kg jahu ja seega oli töötajal füüsiliselt raske töö. Põrsastele tuli kottidest võtta graanuleid ja valada nende söödaautomaatidesse. 8 Joonis 3. Jahu saamine kolust kärru 6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED 6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine Emiste ja kultide, nuumikute ja kesikute lautades ei kasutata allapanu. Emised on kas individuualsugludes või rühmasulgudes, nuumikud ja kesikud on rühmasulgudes, kus ühes sulus on 20-30 siga. Võõrdepõrsaste lautades kasutatakse minimaalselt allapanu, pärast sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus. Tiinete emiste sulus, kui on teada, et nad hakkavad peagi poegima, visatakse neile suures
imikpõrsad 1,3-9,14 5,22 0,26/0,358 Starter 2,86 2,16 0,9 18,49 53 Formatted: Font: Not Bold, Font 9,14- color: Auto võõrdepõrsad 12,76 10,95 0,638 starter 8,932 5,6 1,595 57,66 82 | 135 Formatted: Font: Bold 12,76- Kesikute Formatted: Font: Not Bold, Font kesikud 45,94 29,35 1,286 sööt 104,2 32,4 3,2 385,4 551 | 604 color: Auto Nuumikute
Pärast võõrutamist nimetatakse põrsaid võõrdepõrsasteks (võõrukid) (kehamass ühe- kuusel võõrutusel 7-8kg). Põrsaste õige võõrutuseelne ja järgne söötmine on väga olulise tähtsusega. Võõrutamine toimub tavaliselt järsult - emis eraldatakse põrsastest, põrsad jäävad emapiimata ning nälg sunnib neid rohkem tarbima lisasööta. Võõrutusperioodil (nädal enne ja kaks nädalat pärast võõrutamist) ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Kesikute kiire kasvu ja hea söödaväärinduse tagab nende isukohane söötmine täisväärtusliku, kõikide toitefaktorite osas hästi tasakaalustatud ratsiooniga. Intensiivse tailihakasvu perioodil tuleb eriti jälgida kriitiliste aminohapete sisaldust söödas. Võimaluse korral tuleks emiseid ja orikaid pidada eraldi sulgudes. Kesikud kasvavad sujuvalt üle nuumikuteks. Suuremates seafarmides söödetakse tänapäeval kesikuid täisratsiooniliste
Pärast võõrutamist nimetatakse põrsaid võõrdepõrsasteks (võõrukid) (kehamass ühekuusel võõrutusel 7-8kg). Põrsaste õige võõrutuseelne ja järgne söötmine on väga olulise tähtsusega. Võõrutamine toimub tavaliselt järsult - emis eraldatakse põrsastest, põrsad jäävad emapiimata ning nälg sunnib neid rohkem tarbima lisasööta. Võõrutusperioodil (nädal enne ja kaks nädalat pärast võõrutamist) ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Kesikute kiire kasvu ja hea söödaväärinduse tagab nende isukohane söötmine täisväärtusliku, kõikide toitefaktorite osas hästi tasakaalustatud ratsiooniga. Intensiivse tailihakasvu perioodil tuleb eriti jälgida kriitiliste aminohapete sisaldust söödas. Võimaluse korral tuleks emiseid ja orikaid pidada eraldi sulgudes. Kesikud kasvavad sujuvalt üle nuumikuteks. Suuremates seafarmides söödetakse tänapäeval kesikuid
lamavad. Värinad võivad tugevneda mitmesuguste välisärritajate ( müra, külmetus ) toimel. On tõestatud, et kõik loomad ei tervistu ja värinad võivad kesta kasvu- või nuumaperioodi lõpuni. Tavaliselt haigestuvad noorte emiste pesakonnad. M u l t i s ü s t e e m s e t k u r n a t u s e s ü n d r o o m i esineb sagedamini 6 8 nädalastel põrsastel, harvemini imikpõrsastel. USA-s on täheldatud kõige sagedasemat haigestumist 12 14 nädalaste kesikute hulgas. Sageli on see sekundaarseks nakkuseks sigade reproduktiiv- respiratoorset sündroomi põdevatel sigadel. Multsisüsteemne kurnatuse sündroom põrsastel iseloomustub üldise kurnatuse, isutuse, kehamassi languse, kõhnumise, aneemia ja ikterusega, millele sageli lisanduvad kõhulahtisus, köha ja kesknärvisüsteemi kahjustused. D e r m a t i i d i - nefropaatia sündroomi korral tekivad haigetel sigadel isutus, depressioon. Loomad jäävad lamama
annaabi.ee 
