kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid
Nikita Anissin RETOORIKA AJALOOST Referaat Juhendaja lektor Jelena Rootamm-Valter NARVA 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 I. RETOORIKA AJALUGU........................................4 Antiik Kreeka.......................................................4 Vana-Rooma........................................................5 Retoorika kesajal...................................................6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates..........................................................9 2. Platon............................................................9 3. Aristoteles.......................................................9 4. Demosthenese................
· Keskaegne kunst on valdavalt visuaalne kunst. Kristlik muusika ja kirjandus on väga tagasihoidlikud. Arhitektuur ja maalikunst esikohal. · Augustinus avastas pühakirja lugedes julgustusi kunstiga tegelemiseks. Alates temast muutus suhtumine kunsti · 11. Sajandil hakati kunstiteoseid palju kasutama, peamiselt sakraalsetes objektides. Pühakodades ja arhitektuuris. · Kunsti kaks tähendust kesajal: artes mechanicae (mehhaanilised kunstid) ja artes liberales (vabad kunstid) · Mehaanilised ehk tegevad kunstid tähistasid mingisugust osavust, oskusi mingi kunsti alal. Mingite võimete omamine. · Vabad kunstid tähendasid teadmisi mingis valdkonnas. Teadmiste omamine. · Mehaanilised teenivad igapäevaelu, nõuavad oskusi. Selleks peeti ka maalikunsti, skulptuuri, ka neid, mida tänapäeval peetakse käsitööks. Tekstiilikunst, riiete
annaabi.ee 
