1. Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 ...
Saadi kokku, kui oli midagi müüa (vilja, loomi jne). On olemas 2 tüüpi linnasid: erainitstiivil- kaupmeeste ühenduste poolt turukohtade väljaostmine. Kaupmehed saavad aru, et võidab see, kellele kuulub turukoht. Linnadesse tuleb siseneda merekaudu, et head vaadet saada. Valitseja linnad- valitseja ehitas ise linna valmis ja rentis seda kaupmeestele. Linnakodanik on see, kellel on selles linnas kinnisvara. Linn jagatakse kruntieks. Kesaegsed majad on tihedalt ehitatud, sest maa on kallis. Et saada paavsti toetust, pidi midagi loovutama- nii tuleb kirik/klooster linna territooriumile. Kaupmeeste jaoks oli olulisem kirik Niguliste, sest see on kaupmeeste püha kaitsja kirik. Kiiremini arenevad linnad, kes saavad tunnustuse paavstilt ja ostab endale välja (kaupmehed ostavad linnale vabastamiskirjad). Müür tuleb ehitada, et keegi kallilt ostetud maad ära ei võta. Et sisendeda väravast linna, pead
Saadi kokku, kui oli midagi müüa (vilja, loomi jne). On olemas 2 tüüpi linnasid: erainitstiivil- kaupmeeste ühenduste poolt turukohtade väljaostmine. Kaupmehed saavad aru, et võidab see, kellele kuulub turukoht. Linnadesse tuleb siseneda merekaudu, et head vaadet saada. Valitseja linnad- valitseja ehitas ise linna valmis ja rentis seda kaupmeestele. Linnakodanik on see, kellel on selles linnas kinnisvara. Linn jagatakse kruntieks. Kesaegsed majad on tihedalt ehitatud, sest maa on kallis. Et saada paavsti toetust, pidi midagi loovutama- nii tuleb kirik/klooster linna territooriumile. Kaupmeeste jaoks oli olulisem kirik Niguliste, sest see on kaupmeeste püha kaitsja kirik. Kiiremini arenevad linnad, kes saavad tunnustuse paavstilt ja ostab endale välja (kaupmehed ostavad linnale vabastamiskirjad). Müür tuleb ehitada, et keegi kallilt ostetud maad ära ei võta
annaabi.ee 
