Sondaazide ning uuringute abil tehti kindlaks endisaegsete uste ja akende asukohad ning taastati kindlaksmääratud ajaloolises kujus (17.-18. saj. klaasitahvlite mõõdud ). Uuringute käigus avastati hoone tagafassaadil raidkiviportaal (raekoja tagauks). Hoone stiilsuse huvides rekonstrueeriti barokne sisetrepp. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_raekoda · http://www.kadriorumuuseum.ee/et/muuseumist/kadrioru-los · Aljas, E-G; Porgasaar, K. Tallinn, kesaegne pealinn · Welss, A. Eestimaa mõisade teejuht · http://www.palmse.ee/moisa-ajalugu · http://www.kultuurivara.ee/?pgid=122 · http://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is#Ajalugu · http://www.saaremaa.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=364%3Akuressaare- raekoda&catid=79%3Avaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=et
pitser“(üks tema kuulsaimaid filme)peaaegu 600a hiljem • 15saj,valmis püha jüri ja lohe skulptuur stockholmi suurkirikus. Autoriks oli saksa päriitolu kunstnik brent notke, üks hiljemaid .... • albert mooalre(maailja albert) Soome keskaeg ja gootika • soome vanimaid kivikirikuid on ehitatud 14-15 saj ja need asuvad ahvenamaal. • Samast aja st on ka hattulan püha risti kirik. Kirikus on säilinud kaunid seina ja laemaalid. • Tuntuim kesaegne kirik on turu toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat läänemere piirkonnas • nt hattula pyhaän ristin kirkko • keskaegne kirik on ristküliku kujuline kus põhjapool asus käärkamber ja lõunapool relvaruum. • Tavaliselt oli lagi kaetud puust silindervõlviga. Hiljem hakati kasutama telliskivivõlvi, nagu Hattula, Hollola ja Porvoo kirikutes. • Siseseinad, võlvid ja kantsel kaeti maalingutega.
Mõlemad ei ole tegelikult tõelised. Jumala silme ees on minevik, tulevik ja olevik üheaegsed. Maailm ja aeg kuuluvad alati kokku. Inimene on loodud vabana. Kuid vaba ja patutu oli üksnes Aadam. Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed osalised pärispatust. Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi seksuaalakti kaudu. Kurjusest: Ta kirjeldab kurjust kui headuse puudumist. Nii nagu pimedus on valguse puudumine. Keskaja filosoofia Kesaegne filosoofia on kristlik filosoofia, oma intensiooni ja esindajate poolest, kes oli peaaegu kõik vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma loojanguga 529 Platoni Akadeemia sulgemisega. Kristlus oli tänu judaistlikule foonile seotud kõige erinevamate usuliste traditsioonidega. Siina on egiptuse, asüüria, babüloonia, pärsia päritolu mõtteid ja mõjutusi. Kõige olulisem on Kristluse enda ja tema õpilase loominguline panus
annaabi.ee 
