labast, mida kasutatakse puuri väljalöömiseks spindlist ja pöördemomendi ülekandmiseks. Puuri tööosa jaguneb lõike- ja juhtosaks. Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus. Kiirlõiketerasest puuridel on see vahe iga 100 mm kohta 0,03...0,12 mm. Kermisplaatidega puuridel 0,1...0,3 mm. Puuri lõikeosal on järgmised geomeetrilised parameetrid: tipunurk, spiraalsoone kaldenurk, esi- ja tagatahk, sideserva kaldenurk. Tipunurk 2 asub lõikeservade vahel. Ta avaldab suurt mõju puuri lõikevõimele. Selle nurga suurus valitakse sõltuvalt töödeldava materjali kõvadusest ja kõigub piirides 80...140 0. Teraste, malmide ja kõvade pronkside puurimisel valitakse tipunurk 116...118 0 messingute ja pehmete pronkside puhul 1300
siivsemalt lõikekiirusel 7...80 m/min (vt.joon. c). Väikesel lõikekiirusel (kuni 7 m/min) ei ole lõikepiirkonna temperatuur küllaldane terakas- vaja paakumiseks ja karastumiseks. Suurel kiirusel (üle 80 m/min) ei jõua kasvaja keevituda terale seetõttu, et kiiresti libisev laast viib ta kaa- sa. Mitme lõikeservaga kiirlõiketerasest tööriista (hõõrits, keermepuur) ja kujuteraga, s.t. väikest pinnakaredust andva lõikeriistaga, tuleb töötada väikesel lõikekiirusel. Kermisplaatidega terade ja avardite korral peab lõikekiirus olema suur; 2) esipinda plankida või poleerida. Sel puhul hõõrdumine laastu ja tera vahel väheneb järsult, samuti väheneb laastu pinnakihi pidurdumine ning terakasvajat praktiliselt ei teki; 3) kasutada määret. Kui tera pinda hästi määrida, siis tekib terakasvajat vähem. Vibratsioon. Lõikeprotsessis tekib lõikeriista, tooriku ja tööpingi vibrat- sioon, mille põhjused on järgmised :
teistel. Koorival töötlemisel kasutatakse teri, mille tipu ümardusraadius on R = 0,5 mm, poolpuhastöötlemisel R = 1,5 ...2 mm. Mida suurem on treitera tipu ümardusraadius, seda väiksem on pinnakaredus. Malmi treimisel on kermisplaatidega terade lõikeserv terav, terase treimisel aga faasitud. Puhastreimisel kasutatakse teri, mille tipu ümardusraadius R = 3...5 mm või laiu teri, mille lõikeserva laius ületab ettenihke väärtusi. Üha enam kasutatakse mehaaniliselt kinnitatavate mitteteritatavate hulkterikplaatidega treiteri. Vahetatav hulkterikplaat pannakse tihvtile ja surutakse kiilu ning kruvi abil vastu tihvti ja tugiplaati.
123). Spiraalpuuri elemendid joon. 123 Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus. Kiirlõiketerasest puuridel on see vahe iga 100 mm kohta 0,03...0,12 mm. Kermisplaatidega puuridel 0,1...0,3 mm. Puuri lõikeosal on järgmised geomeetrilised parameetrid: tipunurk, spiraalsoone kaldenurk, esi- ja tagatahk, sideserva kaldenurk (joon. 124) joon. 124 Tipunurk 2 asub lõikeservade vahel. Ta avaldab suurt mõju puuri lõikevõimele. Selle nurga suurus valitakse sõltuvalt töödeldava materjali kõvadusest ja kõigub piirides 80...1400. Teraste, malmide ja kõvade pronkside puurimisel valitakse tipunurk 116...1180
annaabi.ee 
