kõvadusest (HV1150). Kermised ehk kõvasulamid (cermets, cemented carbides or hardmetals) on komposiitmaterjalid, mis koosnevad kõvadest ja habrastest karbiidiosakestest (WC, TiC, TiCN, Cr3C2) ja suhtelisest plastilisest sideainest koobalti, raua või nikli baasil, mis seovad karbiiditeri. Kuna karbiiditerad on kôvemad (WC- HV1800, TiC- HV3000, Cr3C2-HV 1300-2700) kui looduses enamlevinud abrasiiv SiO2 (HV1150), siis pole viimased vôimelised kermise pinda tungima. Nad on vôimelised ainult kriimustama karbiiditerade vahel olevat sideainet, mille kõvadus on HV200-400. Karbiiditerade vahed on väga väikesed (mõni kümnendik mikromeetrit) ja seetõttu ei suuda abrasiivosakesed teda oluliselt kahjustada. 1.1. Abrasiivkulumise katsetamise metoodika Kermiste abrasiivkulumise katse viidi läbi vastavalt materjalide katsetamise standard ASTM B611-85 mille pôhimôtteline tööskeem on kujutatud joonisel 1.1.
1981 AlON õhukesed pinded kermistel 1979 TiC-TaC-Mo2C-Ni sulam 1992-96 CVD teemantpinded kermistel 1980 Ti(C,N) -supersulam 1995-96 CVD boornitriid pinded kermistel 1990-94 CVD ja PVD pinded 1999 Nanostruktuursed kermised 2001 Nanostruktuursed TiC ker. Seega tänapäeval valmistatakse kermised pôhiliselt WC baasil ja vähesel määral TiC ja Cr3C2 baasil. Teine kermise komponet sideaine- on samuti olulise tähtsusega, 6 kuna temast sôltuvad oluliselt kermiste omadused. Seepärast esitatakse sideainele rida kindlaid eeltingimusi: 1. Rasksulav keemiline ühend (karbiid, karbonitriid, boriid) ja sideaine peavad moodustama kahefaasilise struktuuri. 2. Rasksulav ühend peab osaliselt lahustuma sideaines, kuid sideaine ei tohi lahustuda temas ega moodustada tema baasil tardlahuseid vôi keemilisi ühendeid. 3
kui seal voolasid Taani väinade suunas mitmed hiigeljõed. Läänemere nõgu on Kvaternaaris korduvalt täitnud kilomeetripaksused jäämassid. Liustikuvool ja selle kulutus oli praeguse Läänemere kohal suurem kui naaberaladel. Liustiku taandumisel kogunes madalamatesse kohtadesse vesi. Jäävaheaegadel kujunes nõos mitu veekogu u. 240 000380 000 a.t. Holsteni ja 90 000125 000 a.t. Eemi meri. Algas maakoore kerkmine. Maakoore kermise erinev kiirus Läänemere eri piirkondades, on määranud tänapäevase Läänemere arengut. Eemi meri. Läänemere nõo lõunaosas oli meri juba paleogeenis. Umbes 110 000 a.t., Hisipleistotseeni algus, algas pärast mandrijää taandumist maailmamere veepinna kiire tõus ning vesi ujutas üle nüüdisaegse läänemere nõo ja külgnevad madalamad rannikualad Eemi mere transgressioon. Balti jääpaisjärv Joldiameri Antsülusjärv Litoriinameri Limneameri U
Keraamilisi komposiitmaterjale iseloomustab keraamikale omase suure survetugevuse ja kõvaduse kõrval rahuldav tõmbetugevus ja sitkus. Keraamilistes komposiitides kantakse koormus haprast maatriksist üle tugevale armatuurile, kus- juures efekti ei anna mitte pulbikujuline tugevdav faas nagu dispersioontugevdatud metallkomposiitides (näit. kõvasulamites), vaid kiuline. Näiteks tuleb ühesuguse tugevusega kermise valmistamisel viia sellesse 3 korda vähem metallikiudu kui sama koostise korral metallipulbrit. Keraamilise maatriksi tugevdamist metallarmatuuriga saab realiseerida kahel viisil: a) kasutades armatuuriks materjali, millel on suurem elastsusmoodul kui maatriksil, b) kasutades armatuuriks materjali, millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumistegur. Esimesel juhul annab elastsem maatriks deformeerimisel suurema osa pingetest üle jäigale arma-
sulav ühend (WC, SiC jt). Keraamilisi komposiit- materjale iseloomustab keraamikale omase suure survetugevuse ja kõvaduse kõrval rahuldav tõmbe- tugevus ja sitkus. Keraamilistes komposiitides kantakse koormus haprast maatriksist üle tugevale armatuurile, kus- juures efekti ei anna mitte pulbikujuline tugevdav faas nagu dispersioontugevdatud metallkomposiitides (näit. kõvasulamites), vaid kiuline. Näiteks tuleb ühesuguse tugevusega kermise valmistamisel viia sellesse 3 korda vähem metallikiudu kui sama koostise korral metallipulbrit. Keraamilise maatriksi tugevdamist metallarma- tuuriga saab realiseerida kahel viisil: a) kasutades armatuuriks materjali, millel on suurem elastsusmoodul kui maatriksil, b) kasutades armatuuriks materjali, millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumistegur. Esimesel juhul annab elastsem maatriks defor- meerimisel suurema osa pingetest üle jäigale arma-
annaabi.ee 
