Numbreid vaadates aga selgub, et tänavu on kuue kuu jooksul juba avastatud 337 000 võltsrahatähte, mis on ligi 20 protsenti rohkem, kui eelmisel aastal. Kõige tipuks peab Saksamaa eurode võltsimise peasüüdlaseks Baltikumi, sest siin on võltsimine sagenenud kõige rohkem. Euro suurema väärtuse tõttu hakatakse ka rohkem raha kaotama. Senise 1-kroonise mündi asemel kaotatakse 15-kroonine münt. Tänu väärtuslikumatele müntidele paraneb elu kerjustel, tänavamuusikutel ja muudel veiderdajatel. Kui ma käisin Prantsusmaal, siis me panime mütsi maha ja hakkasime laulma. Inimesed läksid mööda ja viskasid ikka eurosente -ja münte. Tulemus:5 minutiga teenitud 500 krooni. Üldiselt on ikka euro tulek igati tervitatav. Eesti on juba sellega maailmas omamoodi kuulsust teeninud, et riik vahetab 20-aasta jooksul juba teist korda rahaühikut. Kui võtame euro kasutusele, on meil
Keskajal karistati inimesi köndistades Selline inimene oli elu lõpuni häbimärgistatud ja tal polnud muud väljapääsu kui hakata kerjama Mõned inimesed loobusid vabatahtlikult oma varast ning hakkasid kerjama, nii soovisid nad järgida Kristust Hiliskeskajal oli kerjuste ülal pidamine linnale tõsiseks majanduslikuks koormaks Töötati välja kerjusteseadused, mis lubasid linnas kerjata ainult kohalikel või paiksetel kerjustel Rändavad kerjused aeti linnast minema Linn kui elukeskond Keskaja linn oli väike, seal kulgesid kitsad tänavad ning nende ääres tihedalt üksteise kõrval majad, lisaks oli veel siseõuesid ja käike Linna ehitati pidevalt ümber ning vanu maju lammutati ära Linnas paiknes üpris väiksel maa-alal suur hulk erinevaid ehitisi Iga linna keskpunkt oli turuplats, kus toimus peale kaubanduse ka külaliste vastuvõtt, pidustused jms
kasutamiseks, et õpetada muusikat ja mängida lauljaile ette õigeid noote. 10. sajandi lõpust tuntud 3 keelega pillid olid vähemalt 2 m pikkused. Mängimiseks asetati need kahe mängija põlvedele. Üks keeras vänta, et panna pöörlema ratas, teine vajutas klahvidele. 1300. aastaks oli organistrum kujunenud palju väiksemaks ja seda mängis üks inimene. Rataslüürast sai menestrelide muusikariist ja see rippus mängimise ajal rihmaga üle õla, eriti pimedail muusikuil ja kerjustel. Tsitter Tsitriks nimetatakse keelpille, mis ei kuulu harfide, lautode ega lüürade hulka. Nendel pillidel saab resonaatori keelehoidjat eemaldada ilma pilli lõhkumata. Tsitter on arenenud üle 2000 aasta tagasi mängitud pillidest. Kõige primitiivsem pill sellest perekonnast on maatsitter, mis on lihtsalt 2 maasse löödud posti vahele tõmmatud keel, resonaatoriks on selle all olev puukoorega vooderdatud kraav.
annaabi.ee 
