2009. aastal uuendusena väga positiivselt vastu võetud käsitöö ööst on kujunenud traditsioon. Mardilaada ajalugu Mardilaat nimetatakse mardipäeva tõttu. Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile -Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Rahvatraditsioone järgiv mardilaat, millega Tallinnas tehti algust 1997. aastal, on esialgu plaanitust käsitööde näitusmüügist kujunenud rahvakultuuri suurürituseks, käsitööliidu üheks
../ Kui õitseng lõppend, tulgu surm." Ühesõnaga see luuletus kirjeldab justkui kõige romantika, müstilisuse ja muu seesuguse lõplikku millelgi saabuvat paratamatut lõppu. Ehk suvehommikust saab millalgi ka sügisene hommik. Samas on too luuletus piisavalt positiivne, rõhutades, et lõpp pole kurb, kui enne seda on piisavalt rõõmu nauditud. Teiseks luuletajaks valisin Gumiljovi. Temalt toon esimesena välja luuletuse ,,Ulmad" mille sisu on ronga vestlus kerjusega, kus esimese mõttelend juhatab nad kaugele unistustemaale. ,,Mõte lennukalt kaugusi puutus, vaene hütt muutus kuningakojaks..." Hurtsik saab peagi tagasi oma endise kuju ning see toob kaasa endisest suurema rahulolematuse. Võimalik, et pettumuse kartmine hoiab paljusid inimesi unistamast nii igapäevaelu tasandil kui ka tulevikuplaanides. Samas kõlab rahva ütlemine: ,,Palju tahad, vähe saad; vähe tahad, ei saa midagi
1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile - Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha
· Athena muutis Odysseuse tagasi temaks endaks · Odysseus ja Telemachos kohtusid, olid rõõmsad · Athena muutis Ody. jälle kerjuseks, Odysseus läks oma koju · Odysseus nägi kodus oma vana koera(enne sõtta minekut oli ta kutsikas) · koer tundis oma peremehe ära, kuid vandusest ei jaksanud oma peremehe juurde joosta; koer suri · kosilased hakkasid Odysseust(kerjust) narrima · üks isegi lõi teda · see tegu jõudis ka Penelopeni · Penelope rääkis isiklikult kerjusega (Ody. ei avaldanud ennast) · Penelope palus kerjuselt vabandust · kerjus rääkis Penelopele Odysseusest · Penelope oli kerjuse vastu lahke · Penelope käskis vanal ammel(Ody enda amm) pesta puhtaks kerjuse jalad · Odysseusel oli suur arm jala peal, mille ta oli saanud poisikesena metssigu küttides amm tundis Odysseuse ära (Odysseus keelas ammel teda avaldada) · abi saamiseks avaldas ta osadele ustavatele inimestele oma isiku
lammastest ja siis mees õpetab, kuidas leida varandust. Poiss hakkas aga arvama, et see kuningas on ennustaja mees, ehk mustlane. Poisi silmi aga pimestas mehe kaelas rippuv asi, ja kui poisi silmad seletama hakkasid, siis nägi ta mehe joonistust, mis too oli maha teinud. Seal oli poisi terve elulugu. Isegi selle tüdruku nimi, mida ta ei teadnud. Ja ka mõned saladused, mida ta mitte kellelegi polnud rääkinud. Poiss imestas, miks kuningas temaga kui kerjusega räägib. Kuningas põhjendas, et räägib temaga, sest poiss elab Oma Loo järgi. Poiss ei saanud aru, mida see tähendab ja kuningas siis hakkas seletama: see on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik Oma Lugu, aga mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma Loo võimatuses. Poiss ei saanud küll vanamehe jutust aru, aga tundis huvi selle salapärase jõu üle. Mees siis seletas, et
John William Waterhouse, Odysseus (u. 540-530 eKr) Kirke pakub Odysseusele peekrit (u. Odysseus ja sireenid (u. 480-470) 1891) J. W. Waterhouse, Odysseus ja Odysseus ja sireenid (detail) sireenid (1891) Odysseus ja Kirke (u. 440) Lovis Corinth, Odysseus võitleb Mnesterophonia e kosilaste tapmine kerjusega (1903) (u. 330 eKr) Odysseus ja Polyphemos. Herbert James Draper, Odysseus ja Mosaiik sireenid (1909) Villa del Casale'st (Sitsiilia, 4. saj pKr) Valentin Serov, Odysseus ja Nausikaa Odysseus ja Polyphemos. Mosaiik (1910) Villa del Casale'st, detail Pinturicchio, Bryson Burroughs, Kalypso saar Odysseuse kojutulek (1509) (1928)
Telemachos ei tundnud kuninglikkusest algul isa ära ja arvas, et tegu on jumalaga. Nad kallistasid üksteist ja ajasid siis juttu. Nad otsustasid, et Odysseus ilmub koju kerjusena ja Telemachos korjab kodust ära kõik relvad, et vaid neile kahele jääks. Telemachos läks ära ja kui Eumaios tagasi jõudis, leidis ta eest selle sama kerjuse. Järgmisel päeval mindi Odysseuse koju. Kosilased tegid vana kerjuse üle nalja ja üks isegi lõi teda. Penelope tahtis ise kerjusega rääkida, kuid läks enne Telemachosega rääkima ja arvas, et tal oleks kõige targem üks jõukas mees endale siiski abikaasaks võtta. Penelope pani loori pähe ja läks külaliste sekka. Penelope lasi kosilastel tuua talle ilusaid kingitusi. Pärast lasi ta enda juurde kutsuda halvasti koheldud külalise. Penelope kutsus vana amme Eurykleia Odysseuse jalgu pesema, kuid mehe jalal oli arm, mis ta sai poisikesena. Oli ju amm teda väiksena hoidnud ja tundis Odysseuse
annaabi.ee 
