nurg, vimb, koger, säga, angerjas ja kiisk. Kalade põhiliseks toiduks Emajões on väheharjasussid ja surusääsklaste vastsed. Jõepõhja ühel ruutmeetril elab keskmiselt 7290 erisugust liiki isendeid, kuid see arv võib olla kahanenud reovete ja palgiparvetusega 20 saj. alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt ripsloomi (Vorticella, Tintinnopsis lacustri), arvukalt viburloomi (Difflugia limnetica) ning keriloomadest ogakerilane (Keratella cochlearis). Vanajõgede tähtsus kalastikule Kalastiku taastootmise seisukohast on eriline tähtsus Emajõe vanajõgedel ning ajutistel luhaveekogudel, mis on olulised kudealad ja noorjärkude kasvulavad paljudele Võrtsjärves ja Peipsis elavatele kalaliikidele Vanajõed on ka oluliseks elupaigaks Euroopa väga haruldastele ja varjatud eluviisiga kalaliikidele vingerjale, hingule, tõugjasele ja võldasele.
161. Keriloomade tähtsus: 1 reostunud veekogude puhastajad 2tähtis lüli toiduahelas toiduks vähkidele ja kalamaimudele (Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund ripsmetega keerlev "ratas" 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale. 169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ;
161. Keriloomade tähtsus: 1 reostunud veekogude puhastajad 2tähtis lüli toiduahelas toiduks vähkidele ja kalamaimudele (Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund ripsmetega keerlev "ratas" 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale. 169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ;
Peamiselt vähilaadsed, ka ainuõõssed, limused. Ainurakseid ka palju. Mere fütobentos. Pruun-, puna-, rohevetikad, õistaimed. Mida kõrgemal laiuskraadil (jahedam vesi), seda rohkem liike. Mere zoobentos. Vähid, limused, hulkharjasussid, sammalloomad, ainuõõssed, okasnahksed, mantelloomad, limused. Troopikas epifauna liike rohkem kui külmas vees, infauna liikide hulk sarnasem, sest temperatuur ühtlasem. Vooluvete plankton. Koosneb peamiselt bakteritest, ränivetikatest, keriloomadest, vähem suuremaid vetikaid ja vähilaadseid. Liikide arv kasvab allavoolu, kui jõgi algab liustikust, soost või allikast. Sel juhul esineb alguses peamiselt bakterplankton. Bentose hulk väheneb suurvee ajal, kui kandub massiliselt allavoolu. REOFIILID- voolulembesed veeorganismid. Fütoreofiilid: sammaldel ja õistaimedel (ehmestiivalise vastne, mardikaline). Psammoreofiilid: kiires voolus liival. Ainuraksed, keriloomad, nematoodid, ussid, putukad, limused. Nt
·Fütoplankton- (fütoplankton, väävlibakterid, veetaimed)peamine toiduahelate alglüli koosneb põhiliselt mikrovetikatest paiknevad ülemises veekihis,kuhu ulatub valgus ·Makrovetikad(mänd-ja pruunvetikad)ning kõrgemad veetaimed madalates veekogudes küllaltki olulised ·Anaeroobsed fotosünteesivad bakterid väävlibakterid anaeroobses vees, kuhu jõuab valgus nende osa primaarproduktsioonis enamasti väike Herbivoorid ·taimtoidulinezooplankton Enamus protistidest, keriloomadest ja vesikirbulistest, aerjalalistest kalanoidid ja harpaktikoidid kalad-osaliselt herbivoorid ·Eestis roosärg,särg,koger,hõbekoger ·zoobentosveekogupõhja asustavad loomad limused,koorikloomad, putukate vastsed, rõngussid ·filtreerivad vett ja tarbivad pealiskasvu-limused ·enamus toidust-surnud orgaaniline ainehironomiidid ja oligoheedid ·veelinnud -luiged, pardid Kiskjad ·Selgrootute (zooplankton, zoobentos) sööjad Selgrootud ·zooplankton(Cyclops, Leptodora, Asplanchna)
kooslused. Mageveekooslused asustavad põhiliselt kõikuva soolsusega madalaveeliste taimestikurikaste lahtede(näiteks Matsalu ja Haapsalu lahe) siseosi. Mageveeselgrootud: Eesti magevetes on seni teada umbes 2485 vabaltelavat liiki, neist on ainurakseid 341 ja hulkrakseid 2144 liiki. Järvede loomne hõljum (zooplankton) koosneb peamiselt vesikirbulistest ja aerjalalistest vähkidest ning mikroskoopilistest keriloomadest ja ripsloomadest. Nende elusmass on enamasti 1–10 g/m3. Jõgede ja järvede põhjaloomastikus (zoobentoses) leidub kõige rohkem mitmesuguseid enamasti valmikuna õhus elavate putukate vastseid, kelle sagedaim ja vormirohkeim rühm on surusääsklased. Tavalised on ehmestiivalised, ühepäevikulised, vooluvetes ka kihulased ja kevikulised, madalas vees, eriti väikeveekogudes on neile lisaks palju kiililisi, lutikalisi ja mardikalisi
annaabi.ee 
