Done 1. Mis tüüpi on sulam ja sulami keemiline koostis? Student Response Value Correct Answer A. pronks, 10% Sn ja ülejäänud Cu 100% B. pronks, 10% Cu ja ülejäänud Sn 0% C. messing, 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu 0% D. messing, 10% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu 0% 2. Kergsulavateks metallideks on? Student Response Value Correct Answer A. Al, Mg, Ti 0% B. Cu, Ni, Zn 0% C. Pb, Sn 100% D. Cu, Al 0% 3. Mis on messing?
Correct Student Response Value Feedback Answer A. valualumiinium; 100% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al B. valuduralumiinium; 0% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al C. valualumiinium; 0% 8% Mg, 2% Si ülejäänud Al D. duralumiinium; 8% 0% Si, 2% Mg ülejäänud Al Score: 10/10 2. Kergsulavateks metallideks on? Student Value Correct Answer Feedback Response A. Al, Mg, 0% Ti B. Cu, Ni, 0% Zn C. Pb, Sn 100% D. Cu, Al 0% Score: 10/10 3. Kergmetallideks on? Student Value Correct Answer Feedback Response A. Al, Cu, 0% Fe jt. B. ainult Al, 0% Cu ja Ni C. Al, Mg, 100% Ti ja teised
Tihedus - suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus; tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Sulamistemperatuur - aine teatud temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama 25. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Lähtuvalt tihedusest: metallid jaotatakse raske- ja kergmetallideks, kergmetallide tihedus on alla 5 g/cm 3 Lähtuvalt sulamistemperatuurist: metallid jaotatakse kergsulavateks (piiriks 500 C) jao raskesulavateks (alates 1000 C).o Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi Mustad metallid ehk raud ja (kas sisaldavad rauda või mitte) rauasulamid N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%)
Levinumad on seeptahkestiga määrded: Solidoolid ( Ca seep) veekindlad, kõvad, vähe temperatuurikindlad, odavad ( 1882.a.) Konstaliinid ( Na seep) vähe veekindlad, temperatuurikindlad, pehmed, odavad Litoolid ( Li seep) keskm. veekindlad, pehmed, temperatuurikindlad ( 1942a.). Tänapäeval 80% määretest. Kasutusalalt liigitatakse määrded: · kulumisvastased põhiosa universaalmäärdeid. Need jagunevad veel kergsulavateks (tilketäpp < 65 oC), kesksulavateks (tilketäpp 65-100 oC) ja raskestisulavateks ( tilketäpp > 100 oC) Teataval temperatuuril töötava laagri jaoks on vaja määret, millel on nõutav konsistents ja määrimisvõime sellel temperatuuril. Selleks valmistatakse eri konsistentsiga määrdeid. - madalatemperatuurilised (LT) < 0 oC - kesktemperatuurilised (MT) 30...+ 120 oC; NLGI 2 või 3 - kõrgtemperatuurilised (HT); laagri töötemp. enamasti > 80 oC
Tihedus - suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus; tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Sulamistemperatuur - aine teatud temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Lähtuvalt tihedusest: metallid jaotatakse raske- ja kergmetallideks, kergmetallide tihedus on alla 5 g/cm 3 Lähtuvalt sulamistemperatuurist: metallid jaotatakse kergsulavateks (piiriks 500 oC) ja raskesulavateks (alates 1000oC). Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi (kas Mustad metallid ehk raud ja rauasulamid sisaldavad rauda või mitte) N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%) Värvilised metallid ehk mitteraudmetallid
räbusteid. Mõlema reaktsiooni puhul saame tulemuseks soola. Räbustitele esitatakse järgmised nõuded: 1. räbusti sulamistemperatuur peab olema madalam kui põhi- ja lisametallil; 2. sularäbusti peab sulametalli pinnal hästi laiali valguma, s.t. ta peab olema küllaldase vedelvoolavusega; 3. räbustil peab olema suur reageerimisvõime, ta peab aktiivselt deoksüderima oksiide, eemaldama neid või muutma kergsulavateks keemilisteks ühenditeks, lahustudes nii, et lahustamine lõppeks enne keevisvanni tardumist; 4. räbusti peab metalli hästi kaitsma õhuhapniku ja -lämmastikuga reageerimise eest; 5. pärast keevitamist peab räbu õmbluse küljest kergesti eralduma; räbusti tihedus peab olema väiksem põhi- ja lisametalli tihedusest, selleks et keevitamisel moodustuv räbu kerkiks keevitusvanni pinnale ega jääks õmblusemetalli;
annaabi.ee 
