oma vesinikside!) hästilahustuv ,terava Tüüpiline mittepolaarne lahustu märgatavalt vees, kuid dilämmastiktetraoksiid -dused lõhnaga gaas molekulivõrega aine Oksüdeerib vere ei reageeri veega värvitu kerglenduv vedelik Sulab –1960C hemoglobiini kahjustab hemoglobiini Redoks- N madalaim ühend, seega ei saa N2 + O2 = 2 NO Oksüdeerub kergelt. omadused olla oksüdeerija Kulgeb äikese ajal Õhus jahtumisel
kõrgmolekulaarsete ühendite saamine (polümeer) LIHTAINE LAGUNEMISREAKTSIOONI saadusteks on aatomid või lihtained Cl2=2Cl O3=O2+O LIITAINE LAGUNEMISREAKTSIOONIL tekivad liht- või uued liitained 1H2O=2H2+O2 Ca(OH)2=CaO+H2o IOONIREAKTSIOONID reaktsioonis osalevad ioonid (redoksreaktsioon) · reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui o tekib raskvahustuv aine AgNO3+NaCl=AgCl+NaNO3 Ag++NO3-+Na++Cl-= AgCl+ Na++NO3 o tekib kerglenduv aine (gaas) FeS+H2SO4=FeSO4+H2S Fe2-+S2-+2H+SO42-=Fe2-SO42-+ H2S 2H-+S2-= H2S o tekib nõrk elektrolüüt nt vesi KOH+HCl=KCl+H2O K++OH-+H++Cl-=H2O+K+Cl- H++ OH-= H2O OKSÜDEERIJA seob elektrone, tema o.a väheneb (redutseerib) REDUTSEERIJA loovutab elektrone, tema o.a suureneb (oksüdeerib) OKSÜDEERIMINE on elektronide loovutamisprotsess. REDUTSEERIMINE on elektronide liitmisprotsess.
Plii (IV) sulfaat on kollane kristallne aine, tugev oksüdeerija. Vees ta hüdrolüüsub ( ? PbO2 ) . pliisulfiid on pooljuht, mida kasutatakse detektorina pliiasiidi saadakse naatriumasiidi toimel pliisooladesse. Pliiassiid on löögist plahvatav, kasutatakse detonaatorina 8 Pliikromaat: PbCrO4 oranzkollase värvusega kristallne aine, värvipigment. Tetraetüülplii: Pb(C2H5)4 kerglenduv mürgine vedelik, antidetonaator mootorikütuste kvaliteedi parandamiseks ning oktaaniarvu tõstmiseks. Pliietanaat: Pb(CH3COO)2 · 3H2O mürgine kristallne aine, selle lahuseid rakendatakse meditsiinis väliselt loputusteks ja kompressideks (0.5 2 % - ne lahus) Kasutamine Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal. Pliiühendeid kasutatakse värvainetena ( PbO kollase ja punase värvainetena; Pb3O4 oranz
Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl o Tekib rasklahustuv aine (sade) o Tekib kerglenduv aine (gaas) o Tekib nõrk elektrolüüt, nt vesi o Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge Isomerisatsioonireaktsioon Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 = CH3CH(CH3)CH3 Allotroopne muundumisreaktsioon
Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. *Asendusreaktsioon. Selle käigus asendavad liitaine aatomid liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomi. Fe + CuSO = FeSO + Cu 4 4 *Vahetusreaktsioon. See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet. BaCl + Na SO = BaSO + 2NaCl 2 2 4 4 Tekib rasklahustuv aine (sade) Tekib kerglenduv aine (gaas) Tekib nõrk elektrolüüt, nt. vesi Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge. *Isomerisatsioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aatomite ümberpaiknemise tõttu. CH CH CH CH CH CH(CH )CH 3 2 2 3 3 3 3 *Allotroopne muundumisreaktsioon. Sellel juhul tekib ühest lihtainest teine
värvuseta süsinikdioksiid ja veeaur: Cu2CO3(OH)2 = 2CuO + CO2 + H2O Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl Tekib rasklahustuv aine (sade) Tekib kerglenduv aine (gaas) Tekib nõrk elektrolüüt, nt. vesi Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge. TERMODÜNAAMIKA 26. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. Suletud süsteemi siseenergia muutus U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne
Pliisulfiid PbS – pooljuht Pliiasiid Pb(N3)2 – löögist plahvatav, üks detonaatorite põhiühendeid Saadakse naatriumasiidi NaN3 toimel pliisooladesse [Pb(NO3)2]. On tuntud ka Pb(IV)asiid, kuid see on liiga ebapüsiv. Pliikromaat PbCrO4 – oranžkollane tahke aine (värvipigment) Pb(IV) - ühendid sooladest tähtsamad plii(IV)sulfaat Pb(SO4)2 plii(IV)etanaat Pb(CH3COO)4 saadakse hapustatud lahuste elektrolüüsil (jmt. meetodid). Tetraetüülplii Pb(C2H5)4 – metallorgaaniline ühend kerglenduv vedelik, väga mürgine kasutatakse ikka veel väga laialdaselt (antidetonaator) mootorikütuste oktaaniarvu tõstmiseks üks peamisi ohtliku loodusreostuse allikaid maailmas (Pb mootorite heitgaasides – kuni 260 tuh. t/a) 3.12.3. Tootmine ja kasutamine Toodangult on pliil 4. koht “värviliste” metallide osas (Al, Cu, Zn, Pb) – aastatoodang u. 4 milj.t 45% toodangust: akumulaatorite elektroodid (pliiakud) 20% - “ - : kaablikatted
annaabi.ee 
