sõnum/ mis toidab mardikaid..."(,,Lauka ratsu") Tundus nagu oleks Laaban tahtnud ihuüksi teostada eesti kirjanduses seda pööret, mida mujal taotlesid terved rühmitused. Eelnevate töö oli küll luuletaja eesmärgile jõudmist lihtsustanud, kuid tema enda rahuldamatuse raev ja sõnatulv näisid põhjatuna. Sellest teosest jääb lugejale meelde imelisi sümbolite tähekujusid ja nende metamorfoose: kalu tuultes ja naerus samastumas juustega, kaljusid tõusmas kergetena õhku, võtmeid ja valevõtmeid laotuses, kive sulamas viinaks, sünnitusveest salaaj tõusvaid terasmulle, sambaid, torne ja orgaaniliselt ainestatud pilvi.(Aspel,1989) Olla pikem kui elu olla siruli raudahel Aja logiseval sohval, jalad üle serva jalad sündimatuses embrüo ümisev laulu nabaväät lipunööriks tuvide hämarale
Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 16 empooridena või siis kitsa käigu e trifooriumina. Kolmekorruseliste müüride alumine rida moodustus piilaritest, mis toetasid lööve eraldavaid kaari. Piilarite ümmarguse või ruudukujulise ristlõikega tuumikut ümbritsesid väiksemad pool- või kolmveerandsambad e turbad, mis lasksid piilaritel (e kimppiilaritel) mõjuda saledate ja kergetena. Interjööris kordusid ka kõik gooti kiriku eksterjöörist tuntud dekoratiivelemendid Kuna gooti kirikute konstruktsioon oli selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki vaid seda asendasid hiiglaslikud aknad jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeldi seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Juba hilisromaani kunstis arenema hakanud
väljendades tungi jõuda taevasse ning rõhutades vaimu ja valguse omavahelist seost. Kesklööv on kõige laiem ja kõrgem. Selle kolmekorruseliste müüride alumine rida moodustub piilaritest, mis toetavad lööve eraldavaid kaari. Piilarite ümmarguse või ruudukujulise ristlõikega tuumik on ümbritsetud väiksemate pool- või kolmveerand sammastega e. turbadega, mis laseb piilaritel mõjuda saledate ja kergetena. Kimppiilarit lõpetav kapiteel on kaunistatud realistliku taimemotiiviga, turbad aga tõusevad mööda seinu võlvideni, kus nad ühinevad võlviroiete ja vööndkaartega., moodustades hilisgootikas võlvidel tiheda roietevõrgu. Roiete ja vööndkaarte liitekohal võlvitipus oli kas ümmargune, nelinurkne või polügonaalne kaunistustega päiskivi. Kloostriarhitektuuris jätkus gooti ajastul juba varem välja kujunenud skeemi täiustumine.