kommunistlik Venemaa olid tõeliseks ohuks · Rahvasteliidu jõuetus relvakonflikte lahendada · 1938 kuulutasid Balti riigid ennast neutraalseks Eestile jäi üks võimalus: üritada mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. aastani see õnnestus, kuid pärast II Maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Eesti talu Rehepeks eesti talus Kaitseliitlased õppustel Kergetankid FT-17 Eesti lennuväe hävitaja Merekindluse suurtükid Eesti allveelaevad "Kalev" ja "Lembit" VASTA KÜSIMUSTELE 1. 1934. aasta pööre Eestis: kui palju demokraatia kaitse ja kui palju autoritaarse reziimi kehtestamine? 2. Nimetage vaikiva oleku iseloomulikud jooned. 3. Iseloomusta 1930ndate aastate II poole majanduselu. Tänan kuulamast! Kirjandus: · L.Vahtre.Eesti ajalugu gümnaasiumile.Ilo,2007,lk.223-228 · A.Pajur.,T.Tannberg.Eesti ajalugu II. 20
H. eelis oli, et ta väed oli mobiliseeritud, Suurbrit. ja 3 Prantsusmaal mitte.Veelgi suurem eelis oli vägede suur arvuline ülekaal ja parem relvastus võrreldes Poola vägedega. Saksa armeegruppides Nord ja Süd oli kokku 62 diviisi, selles 6 soomus- ja 10 mehhaniseeritud diviisi, mida toetasid 1300 moodsat lahingulennukit. Kokku oli Poolal 40 diviisi, sellest mitte ühtegi soomusdiviisi; vähesed vana kergetankid, millega oli võimalik varustada kõigest üks brigaad; pooled õhujõudude 935 lennukist olid vananenud.
Kaliiber 7,62. Vesijahutusega. 4.2 Raskekuulipilduja Vickers. Kaliiber 7,7, 1912. a. mudel. 1 5. Suurtükid 5.1 Kindlustuspatarei nr. 7 Komarovka juures 5.2 150 mm suurtükk 6. Soomusautod 1 6.1 Soomusauto Tasuja 7. Soomusrongid 7.1 Laiaroopaline soomusrong nr. 6 7.2 soomusrong nr 1 8. Tankid 1 8.1 Kergetankid Renault FT 17 8.2 Rasketank Mark V Wahtula 1
Läänerindel ei olnud nad küll edukad, kuid seda polnud ka liitlased. Idarindel saavutasid sakslased aga tegelikult täieliku võidu. · Mõnes mõttes oli sõja suurim kaotaja tegelikult Venemaa, kes sööstis täielikku anarhiasse ja kaotas suure osa oma territooriumist. · Esimene Maailmasõda oli modernne sõda, mida iseloomustas uue sõjatehnika rakendamine, selle täiustamine kogu sõja ajal. Motoriseeritud jalavägi, tankiväed, kergetankid-soomustransportöörid, keemiarelv, lennuvägi. · Esimene Maailmasõda oli esimene totaalne sõda, kogu ühiskond oli mobiliseeritud sõja vajaduste rahuldamiseks. Totaalne propaganda. Tagala kaotas oma traditsioonilise tähtsuse. · Uute ressursside pidev paiskamine rindele (sõjatööstus, pidevad täiendavad mobilisatsioonid). · Esimeses Maailmasõja tulemusel kukutati monarhia Saksamaal, Austrias, Venemaal ja Türgis
annaabi.ee 
