truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud ja nad eelistasid armastuslüürikat. Prantsusmaa oli esimene, kus kujunes välja mitmehäälne muusika, autorid olid Notre-Dame-i Koolkond. Levinumad muusikariistad olid FIIDEL(2-6keelega viiul), SALMEI (puhkpill),SISTER(kitarr). Prantsusmaal kaks põhiliselt zanrit- nendeks on sansoon ja ballett. Sansoon oli algul ühehäälne, mis kujunes hiljem mitmehäälseks, ja oli kergesisuline laul. Kuulsamad sasoonilauljad Yves Montand, Edith Piaf, Mireille Mathieu. Balleti eelkäijaiks olid õukonnatantsud. Koos balletiga kujunes Prantsusmaal välja ka ooper. Kuulusaim helilooja Jean-Baptiste Lully. Prantsusmaa on opereti sünnimaa 19.saj keskel. JACQUES OFFENBACH 100 operetti CLAUDE DEBUSSY impressionismi esindaja (erinevad kõlad) 19
Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõepäras ja mitte jagada õpetusi, kuidas välja juurida ebaõiglust, kurjust, vaesust, jne. (,,Duell") Teisest küljest sündisid sellised teosed, kus autor oli oma mõtte õiguses kindlalt veendunud ja pidas tarvilikuks selles veenda ka lugejaid. (,,Palat nr.6") (,,Jonõts","Inimene vutlaris"). DRAAMA Algul olid Tsehhovi näidendid enamjaolt lõbusad ja teravmeelsed vodevillid (lühikene kergesisuline lauludega naljamäng), nagu ,,Karu", ,,Abieluettepanek", ,,pulmad" jt. Oma paremad komöödiad ja draamad kirjutas Tsehhov alles 1890. aastate lõpul ja järgmise sajandi algul. Tsehhovi tuntumateks näidenditeks said ,,Kajakas"(1896), ,,Onu Vanja"(1897), ,,Kolm õde"(1900) ja ,,kirsiaed"(1903)
ainestikuga heroilised ooperid, milles suur tähtsus oli massistseenidel ja kooridel. 16. Lüüriline ooper oli suure ooperi vastand. Lüürilised ooperis oli keskpunktiks inimeste intiimvahekorrad, ainestikuks kasutati enamasti kuulsaid kirjandusteosed. 17. Ooperist erineb operett nii vormilt kui ka sisult. Operetis on suur koht muusikata teksti episoodidel, elaval dialoogil, millesse põimitakse päevakohast nalja ja satiiri. Opereti muusika on kergesisuline ja rajaneb moodsate tantsude rütmil, see kuulub meelelahutusliku kunsti valdkonda.
o kõiki hääli võidi laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides musitseerimine oli seltskondlik: polnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõigile osalemiseks Prantsuse sansoon valdavalt 4-häälne, sarnane motetile. 2 laulutüüpi: sentimentaalne ja meloodiline või kiire ja lõbus. Kuulsaim esindaja Clément Janequin ,,Lindude laul", ,,Naiste loba" Itaalia ilmalikud lauluvormid: o Frottola 3-4-häälne kergesisuline rahvalaul, meloodia ülemises hääles o Villanella 3-häälne, rõhutatult algelise kõlaga. o Balletto villanella alaliik, ülipopulaarne tantsulaul. Iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. o Madrigal tõsisesisuline armastuslaul filosoofilise, erootilise ja religioosse alltekstiga. Lauldi haritlaste, õukonna, akadeemia, sõpruskondade hulgas (musica reservata). Keeruline polüfoonia (5-6 häält)
Erinevad etendamispraktikad. Teatrikunsti liigid: · Muusikateater o Ooper - dramaatilise teksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos instrumentaalse saatega. Sai alguse 16.sajandil Itaalias (N: Verdi, Wagner, Ernesaks) o Operett- muusikaline lavateos, kus dialoogid vahelduvad laulude ja tantsudega, sai praeguse tähenduse 19.saj (N: Strauss) o Muusikal Kergesisuline muusikaline lavateos, võrdne roll on dialoogil, lauludel ja tantsul. Arenes 19.saj lõpul (N: Webber, Vinter) · Sõnateater Dramaatika o Tragöödia iseloomustavad kangelane, kangelase eetilisus, traagiline situatsioon, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, värsskõne (N: ,,Hamlet", ,,Libahunt") o Komöödia koos tragöödiaga vanimaid liike, teose koomika peaks vaatajat naerutama
keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? 1) Farss on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend (eesti omavasteks sobib "jant"). 2) Jant 3) Vodevill on lühike kergesisuline komöödia laulu ja tantsuga. Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. 20. Nimetage ja defineerige draama alazanrid. 1) Olmedraama domineerib argielu reprodutseerimine elusarnasuse põhimõttel; konfliktidki on igapäevased, tekivad sageli moraalsete vastuolude pinnal. Olustikulisus kutsub vaatajas esile nn
annaabi.ee 
