o Finantsõigus o Protsessiõigus o Rahvusvaheline õigus o Karistusõigus : 2009-11-09 3 Käsitleb süütegusid ja põhineb karistusseadustikul, lähtub süütuse presumptsioonil. Eesmärk on ennetada kuritegevust ja mõjutada. Karistuseadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Vastutust kergendaval seadusel on tagasiulatuv mõju. Saab karistada teo eest, mis on seadusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdi saab olla isik siis, kui ta on süüvõimeline (vähemalt 14. aastane ja süüdi) ja puudub süüd välistav asjaolu. 14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud: vaimuhaigus, häsakaitse ja hädaseisund
Kollektiivseid- riik ja rahu. 298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? V: Lähtuti põhimõttest , et regulatsioon peab olema riigi seisukohalt võimalikult efektiivne ja kasulik. 299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? V: Karistusseadustikku käesoleva peatüki tähenduses või muud seadust mis näeb ette karistust süüteo eest. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? V: Ei, ainult karistust kergendaval ehk leevendaval on. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? V: Ainult Eesti territooriumil. Selle alla käivad ka Eesti riigile kuuluvad laevad ja lennukid olenemata nende asukohast. 302. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust? V: Kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Nendele ei kohaldata karistust kes on vabastatud karistuse kandmisest. 303. Milline tegu või tegevus on süütegu? V: Süüteod on kuriteod ja väärteod.
poolt justkui riigi kehtestatud seadused, teiselt poolt aga ususeadused ja traditsioonid, mille alusel õigusemõistmine sageli toimib. Tänapäeval mõistame õiguse allikana pigem kirjapandut- seadused, määrused. 4. Millistel tingimustel on üldaktidel tagasiulatuv jõud? Põhiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval või tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval või dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jõud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune põhimõte – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse kirjapandud seaduseta). 5. Milline on õigusaktide hierarhia? Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused.
annaabi.ee 
