võlgade katteks panti · Teiste kaotajate riikidega sõlmiti eraldi rahuleping · Esimese maailmasõja tulemusena kadusid 4 keisririiki ( vene,-austria- ungari,-saksa,-türgimaa). · Nende varemetele tekkisid uued väiksemad riigid ( 8-väikest riiki ) Eesti Vabadussõda 1917.a Veebruar- toimus Venemaal revolutsioon, kukutati keiser. Hakati looma Eesti rahvuslikke väeosasi. Eestlased nõudsid peaministrilt Kerenskilt autonoomiat- ( piiratud iseseisvust ). Uueks valitsus juhiks saab V.Lenin. Bolsevikud kavatsesid vallutada terve Euroopa. 23. Veebruar kuulutab 1918.a Eesti ennast iseseisvaks riigiks. 24. Veebruar avaldatakse iseseisvus manifest tervele eestile. 1919.a hakkas Venemaa pidama eestiga salaseid läbirääkimisi. 2.02.20 veebruar 1920.a sõlmitakse Tartu Rahuleping.
G.Rasputin- oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai || pere usaldusalune. Lenin- Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Kerenski- ta töötas välja rida seadusandlikke reforme, muuhulgas surmanuhtluse tühistamise, ajakirjanduse vabaduse, etnilise ja religioosse diskrimineerimise keelustamise. A.Kornilov- otsustas 1917. a septembris Vene poliitikasse sekkuda, nõudes Kerenskilt diktaktuuri kehtestamist. Alustas mässu. Denikin- Lõuna-Venemaa valitseja 1919.a. Koltsak- kerkis Ida-Venemaal valgete etteotsa, kuulutati Venemaa valitsejaks 1919. a. Judenits- üritas Eestile tuginedes vallutada Petrogradi L.Trotski- Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja J
initsiaator Jaan Tõnisson saadeti maalt välja ja ta asus loodud Eesti välisvälisdelegatsiooni juhina tegema selgitustööd Eesti iseseisvusele tunnustuse hankimiseks. Jõulu paiku otsustas Maanõukogu, et kui Saksamaa okupeerib Eesti, kuulutatakse välja iseseisvus, millega Eesti küsimusest saab rahvusvaheline probleem. 1.4 Iseseisvuse väljakuulutamine Kaua oodatud ja kardetud sakslaste pealetung algas 18. veebruaril 1918. Juba kevadel olid eestlased saanud Venemaa sõjaministrilt Kerenskilt nõusoleku rahvusliku väeosa, ühe eesti polgu, moodustamiseks Vene armees. Päästekomitee asus rünnakut tagasi hoidma, vaid taganevate venelaste järel tekkis Eestis sõjaline vaakum. See asjaolu kiirendas iseseisvuse väljakuulutamist. Pidulik iseseisvuse väljakuulutamine toimus 23. veebruari õhtul Pärnus Endla teatri rõdult,selleks oli moodustatud Päästekommitee kuhu kuulusid: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik (Pilt + lühitutvustus)
leidis, et too on ka kontrrevolutsionäär. Olevat teatanud vestlustes, et ka Kornilovist ei saa asja. Näiliselt nõustus Korniloviga, kiitis eeltingimused heaks, saatis mitmed väejuhid jt-d Magiljovi Korniloviga läbi rääkima. Augusti keskel kutsuti Moskvas kokku nn riiklik nõupidamine. U 1500-1600 saadikut üle kogu Vm, erinevatest omavalitsustest, parteidest, riigiasutustest jne. Eesmärgiks vaagida üheskoos Vm-l kujunenud olukorda ja seada uued sihid. Kaks põhiettekannet Kerenskilt ja Kornilovilt- mõlemad rääkisid ühte auku, et on vaja taastada distsipliin Vm püsima jäämiseks ja tugevdada valitsusvõimu. Võeti vastu otsus, et Vm peab jätkama sõda kuni võiduka lõpuni, vaja taastada distsipliin rindeväeosades ja tugevdada valitsusvõimu. Magiljovis Kerenski saadetud eriesindajad pakkusid välja mitmesuguseid võimalusi. Räägiti, et ajutiselt tuleks pealinn üle viia Moskvasse,
annaabi.ee 
