Juuste hooldamine Koostaja Liia Hallik ● Juuksed sisaldavad valku, mida nimetatakse keratiiniks. ● Juuksekarva pealispind on soomusjas. ● Inimese juuksed kasvavad kuus umbes ühe sentimeetri. ● Inimene muutub kiilaks kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad. Juuste tüübid ● Normaalsed juuksed - terved, läikivad, pehmed, siledad, hästi töödeldavad. ● Rasvased juuksed – vajuvad varsti pärast pesemist peadligi ja tunduvad rasvased ● Kuivad juuksed – tuhmid, katsudes karedad,
kolmepäeva jooksul ühe millimeetri. Sellest lähtudes võiks arvata, et seitsmekümneaastastel inimesel võiksid olla seitsme meetri pikkused juuksed. Me peame aga meeles pidama, et karvasibulad katkestavad tegevuse iga mõne aasta järel. See tõttu ei maksa inimestel loota, et nende juuksed kasvaksid istmikust allapoole. Normaalsel inimesel kuluks kuus aastat selleks, et lühikeseks lõigatud juuksed kasvaksid nii pikaks, et neil võiks istuda. Juuksed sisaldavad valku, mina nimetatakse keratiiniks. Juuksekarva pealispind on soomusjas. Normaalselt värvunud juuksekarv ei ole seest õõnes. Vanematel inimestel on aga tihti juuksekarvade sees tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina. Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilaks. Kasutatud kirjandus: 1. H. Kand, L. Keres jt. "Lapse tervishoid", 1971. 2. B. J. Ford "Inimene", 1994. 3. I. Kraav, K. Kõiv "Inimeseõpetus", 1999. 4. A
rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Suremisel muutuvad rakkudes muud valgud keratiiniks. Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen.
rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Suremisel muutuvad rakkudes muud valgud keratiiniks. Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen.
annaabi.ee 
