Kuna nad asuvad ainult Galaktika ketta tasandis, siis me kaugeltki kõiki vaadelda ei saa; hajusparvede koguarv meie kodugalaktikas võib olla mitmeid kümneid tuhandeid. Kerasparved Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. Nad sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Neid võib näha väljaspool meie Galaktikat ning nad liiguvad ümber Galaktika tuuma väga pikkadel orbiitidel. Kerasparvede heledaim esindaja, M13 Herkulese tähtkujus, on üsna palja silmaga nägemise piiri peal. Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni.
● Praegu on Galaktikas teada üle 1000 hajusparve. Kuna nad asuvad ainult Galaktika ketta tasandis, siis me kaugeltki kõiki vaadelda ei saa; hajusparvede koguarv meie kodugalaktikas võib olla mitmeid kümneid tuhandeid. Kerasparved 1. Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. 2. Nad sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Neid võib näha väljaspool meie Galaktikat ning nad liiguvad ümber Galaktika tuuma väga pikkadel orbiitidel. 3. Kerasparvede heledaim esindaja, M13 Herkulese tähtkujus, on üsna palja silmaga nägemise piiri peal. 4. Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. 5. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. 6
tähesüsteem ulatub Linnutee tasandis umbes 5 korda kaugemale, kui tasandiga ristuvas suunas. Pildil on näidatud meie päikesesüsteem (all) ja must auk keskel. Vaatamata astronoomia kiirele arengule 19. sajandil, püsis Hercheli ettekujutus Linnutee ehitusest elujõulisena käesoleva sajandi alguseni. Oluline muutus tuli alles 1915. aastal kui Harlow Shapley märkas, et samal ajal kui suurte, korrapärase kujuga täheparvede (kerasparvede) jaotus on küllaltki sümmeetriline mõlemal pool Linnutee tasandit, pole nad jaotunud ühtlaselt pikki seda tasandit, vaid tugevalt koondunud ümber suure täheparve Amburi tähtkujus. Alles hiljuti leiti kinnitust väitele, et Linnutee keskel asub must auk. Kauguste esitamiseks galaktikate sees ning pea- ning satelliitgalaktikate vahel on kasutusel mõõtühik- kiloparsek. Nii ka Linnutee puhul. Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik
Ta järeldas, et Päike asub lameda, ligikaudu elliptilise, tähesüsteemi tsentri lähedal ja et see tähesüsteem ulatub Linnutee tasandis umbes 5 korda kaugemale, kui tasandiga ristuvas suunas. Vaatamata astronoomia kiirele arengule 19. sajandil, püsis Hercheli ettekujutus Linnutee ehitusest elujõulisena käesoleva sajandi alguseni. Oluline muutus tuli alles 1915. aastal kui Harlow Shapley märkas, et samal ajal kui suurte, korrapärase kujuga täheparvede (kerasparvede) jaotus on küllaltki sümmeetriline mõlemal pool Linnutee tasandit, pole nad jaotunud ühtlaselt pikki seda tasandit, vaid tugevalt koondunud ümber suure täheparve Amburi tähtkujus. Väites, et massiivsed täheparved peaksid olema jaotunud sümmeetriliselt ümber Linnutee keskme, järeldas ta, et Päike peab asuma küllaltki kaugel sellest keskmest. Kasutades Henrietta Leavitti poolt 1908. aastal avastatud seost ka
punakamad spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Selgub, et tähed jagunevad kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi ehk populatsiooni. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesega ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhnade tähed, erineb esimesest suurema vanuse ja raskete elementide (raud, naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolest. Elliptilistes ja läätsekujulistes galaktikates esimene populatsioon puudub. Lisaks tähtedele on galaktikas üsna suurtes kogustes gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis, kui teda valgustavad lähedal asuvad tähed või kui tolmupilv varjab tema taga olevate tähtede valguse. 8 7.7
korrapäratud galaktikad aga sinakamad (värvusindeks +0,28). Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Tulemused kinnitavad meie oma Galaktikast tuntud fakti kahe erineva koostisega tähepopulatsiooni olemasolu kohta. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesele ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja elliptilise keskosa tähed, erineb esimesest suurema vanuse (määratakse HR-diagrammi abil) ja raskete elementide (raud, naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolest. Elliptilistes ja läätsekujulistes galaktikates esimene populatsioon puudub. Linnutee Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on vast igaüks mõnel pimedamal sügisööl tähele pannud. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks
V = H*r Hubble konstant on 75 km/s/mPc Pindheledus, värvus, koostis Spiraalsed ja varbspiraalsed ja kprrapäratud galaktikad sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Eliiptilistes galaktikates gaas ja tolm tavaliselt puudub. Galaktikade värv on kollakasvalge. Galaktikate koostis: Tähed jagunevad keemiliselt kahte rühma. Esimene ketta populatsioon on koostiselt sarnane päiksega ja sisaldab kõikvõimalike tähti ning täheparvi. Teine sfääride populatsioon,kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhna tähed(Galaktika mõhn asub galaktika keskel). Spiraalgalaktikate tolm,gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Galaktikate teke Galaktikad tekivad hajusast gaasipilvest. Gaasi kokkutõmbumisel võivad hakata tekkima gaasikobarad, millest saavad tähed,enne kui ketas jõuab kujuneda.(Elliptiline galaktika) Teiste galaktikate juures tekib kaks rühma, tähepilv ja gaasiketas. Tekib
Põhiklasse on 7 ja neid tähistatakse suurte ladina tähtedega alustades kuumematest tähtedest.Põhiklassid järgmised: O, B, A, F, G,K,M. Spektriklasse O,B ja A nimetatakse varasteks, G, K, M aga hilisteks klassideks. 18.Milline on galaktikate koostis, liikumine, liigid? Galaktikas jagunevad tähes kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi.Ketta populatsioon on koostiselt Päikesega sarnane ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi.Sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhna tähed, erineb esimesest suurema vanuse ja raskete elementide(raud, naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolestLisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kogustes gaasi ja tolmu.Enamik gaasist jääks nähtamatuks, kui hajusainest 90% moodustuv vesinik ei kiirgaks Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21cm.See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes
annaabi.ee 
