Tähesüsteemide mitmekesisus Galaktikad on on üsna keerulise ehitusega tähesüsteemid, neis on mitmeid erinevaid tähepõlvkondi, millede ruumijaotus on erisuguse väljanägemisega.Mõned galaktikad on uhke spiraalmustriga kettad, teistel on sileda muna kuju, kolmandatel on jälle mitmesugused "sillad" ja "vuntsid", mis ulatuvad naabergalaktikateni. Seepärast on kõigi nende ehitust ja teket korraga raske mõista ning kasulikum on alustada lihtsamast. Kõige lihtsam tähesüsteem on kerasparv kerakujuline, umbes saja tuhande üsna sarnase tähe kuhjum.Kuigi kerasparved on väga vanad ( umbes kümne miljardi aasta ringis), ja me pole nende tekkimist näinud, oskame me seda seletada. Kui suurem kosmiline gaasipilv oma raskusjõu mõjul kokku langeb, muutub see tihedamaks ja temas tekivad esimesed tähed seda räägib meile füüsika ning seda juhtub praegugi meie enda Galaktikas, küll väiksemates pilvedes ja ühe-kahe tähe haaval. Seejärel üsna varsti, juba
Ja kui nõrgem täht liigub eest ära, siis üldine heledus taastub. Selliseid varjutusmuutlikke tähti teatakse palju. Näidised Tähistaeva heleduselt kolmas täht alfa Centauri on tegelikult kolmest tähest koosnev süsteem. Selle kesktäht Proxima Centauri on meile lähim täht Päikese järel. Paikneb meist vähem, kui 4,2 valgusaasta kaugusel. Kerasparv M13 Herkulese tähtkujus koosneb sadadest tuhandetest tähtedest. See udukogu asub meie lähigalaktikas - Suure Magalhaesi Pilves - ning on tohutu tähtede parv.
Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda lad Andromeda Neljast heledast tähest riviga tähtkuju. Hästi nähtav sügisöösiti ja talveõhtuti. Vaevu nähtav udukoguna. Andromeeda Herkules lad Hercules Laiaulatuslik, kuid silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju Seal asub heledaim tähtede kerasparv Herkules Ilves lad Lynx Laiaulatuslik, kuid silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju. Tähekaartidel alates 17.sajandist Ilves Jahipenid lad Canes Venatici Vähemärgatav tähtkuju Suure Vankri all Tuntud on Jahipenide spiraalne galaktika, mis asub meist ainult 3x kaugemal, kui Andromeeda tähesüsteem Jahipenid Kaelkirjak lad Camelopardalis Vähe märgatav tähtkuju Taevakaartidel alates 17.sajandist Kaelkirjak Kassiopeia lad Cassiopeia Silmatorkav tähtkuju Linnutee vöös
kokku. Vanus Üksikute tähtede vanus Linnutees on ligikaudselt mõõdetud pikaealiste radioaktiivsete elementide abil. Näiteks, kui valge kääbus on tekkinud, siis hakkab toimuma tähe pinnal radioaktiivne jahtumine ja temperatuur langeb sujuvalt. Mõõtes sellist kõige madalama temperatuuriga tähte ning võrrelda seda eeldava algse temperatuuriga, saab arvutada välja tähe vanuse. Sellise tehnikaga arvutati välja meie galaktikas kerasparv M4 vanuse, milleks hinnati 12,7± 0.7 miljardit aastat. Kerasparved on Galaktikas ühed vanimaid objektid. 2007. aastal, täht koodnimetusega HE 1523-0901 hinnati 13.2 miljardi vanuseks, mis on peaaegu sama vana kui Universum. See vanus määrati UV spektraalanalüüsiga, mis mõõtis spektrikiirte tugevust, mida tekitasid radioaktiivsed elemendid nagu toorium. Ajalugu Kreeka filosoof Demokritos (450370 eKr.) esitas idee, et hele jutt taevas, mida tunti
mestele ) on ainult nähtavad läbi suurte teleskoopide, on aga nö. surnutele lausa käega katsutavates kaugustes. Pärast surma on võimalik liikuda paikades, mille olemasolu kohta maapealsetel inimestel aimugi pole või ei ole nad kunagi oma enda silmadega neid näinud. Näiteks külastatakse imekaunist Kotka udukogu ja selle kuulsaid tumedast tihedast gaasist sambaid. Samuti võib ta kohata hinge- matvalt ilusaid täheparvi. Näiteks Maast 15 000 valgusaasta kaugusel on kerasparv 47 Tucanae. Se- da,mida maapealsed inimesed näevad raamatutes või läbi suurte teleskoopide, näeme neid tegelikult 28 pärast surma oma enda ,,silmadega". Universum on aga tohutult suur. Väga palju on üliilusaid ja meeli liigutavaid kohti, kuhu inimene pärast surma sattuda võib. Üheks näiteks võib tuua veel Suu- red Magalhaesi Pilved. See on Maalt umbes 160 000 valgusaasta kaugusel asuv galaktika ja on
mestele ) on ainult nähtavad läbi suurte teleskoopide, on aga nö. surnutele lausa käega katsutavates kaugustes. Pärast surma on võimalik liikuda paikades, mille olemasolu kohta maapealsetel inimestel aimugi pole või ei ole nad kunagi oma enda silmadega neid näinud. Näiteks külastatakse imekaunist Kotka udukogu ja selle kuulsaid tumedast tihedast gaasist sambaid. Samuti võib ta kohata hinge- matvalt ilusaid täheparvi. Näiteks Maast 15 000 valgusaasta kaugusel on kerasparv 47 Tucanae. Se- da,mida maapealsed inimesed näevad raamatutes või läbi suurte teleskoopide, näeme neid tegelikult pärast surma oma enda ,,silmadega". Universum on aga tohutult suur. Väga palju on üliilusaid ja meeli liigutavaid kohti, kuhu inimene pärast surma sattuda võib. Üheks näiteks võib tuua veel Suu- red Magalhaesi Pilved. See on Maalt umbes 160 000 valgusaasta kaugusel asuv galaktika ja on kindlasti üks suuremaid vaatamisväärsusi pärast inimese surma
mestele ) on ainult nähtavad läbi suurte teleskoopide, on aga nö. surnutele lausa käega katsutavates kaugustes. Pärast surma on võimalik liikuda paikades, mille olemasolu kohta maapealsetel inimestel aimugi pole või ei ole nad kunagi oma enda silmadega neid näinud. Näiteks külastatakse imekaunist Kotka udukogu ja selle kuulsaid tumedast tihedast gaasist sambaid. Samuti võib ta kohata hinge- matvalt ilusaid täheparvi. Näiteks Maast 15 000 valgusaasta kaugusel on kerasparv 47 Tucanae. Se- da,mida maapealsed inimesed näevad raamatutes või läbi suurte teleskoopide, näeme neid tegelikult pärast surma oma enda „silmadega“. Universum on aga tohutult suur. Väga palju on üliilusaid ja meeli liigutavaid kohti, kuhu inimene pärast surma sattuda võib. Üheks näiteks võib tuua veel Suu- red Magalhaesi Pilved. See on Maalt umbes 160 000 valgusaasta kaugusel asuv galaktika ja on kindlasti üks suuremaid vaatamisväärsusi pärast inimese surma
annaabi.ee 
