päikesega liikusid ümber Maa kindlaid sfääre mööda. Kuni praeguseni kaheldakse, kas Ptolemaios ise ikka uskus seda. On arvatud, et ta lõi geotsentrilise süsteemi vaid selleks, et taevaruumi paremini seletada. Ptolemaiose süsteemis ei kaheldud kuni 16 sajandini, mil Kopernik tõestas Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese. Ptolemaios oli veendunud, et Maa on kerakujuline. Ta oli esimene, kes tegi tõelise kaardivõrguga kaardi ja püüdis kerapinda tasapinnalisena esitleda. Enne seda olid olnud vaid selgitavad joonised. Ptolemaios võttis kasutusele koonilise projektsiooni. Tema kaartide algmeridiaan kulges läbi Kanaari saarte, mis oli tol ajal teada kui kõige läänepoolsem maa. Ptolemaiose kaartidel oli 21 kliimavööndit, mille laius ulatus kahest kuni nelja kraadini ja kõige põhjapoolsem kliima lõppes 63, kusagil Trondheimi kandis Põhjamere ääres. Ptolemaios viis vanaaja teadmised geograafiast süsteemi
* Maa kui planeedi mõõtmed, tihedus jne. : *Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 * Mis on ,,kosmiline kiirus"?- vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise. 5. Taevaskera mõiste. Taevaskera põhipunktid ja jooned, miks on neid vajalik tunda? -Taevaskeraks nimetatakse meelevaldse raadiusega ettekujutatavat kerapinda, millele me projekteerime taevakehade asukoha. Taevaskera mõistet kasutatakse nurkade mõõtmisel, mitmetel arvutustel see on taevaskera praktiline tähtsus. [Vt konspekt lk 10] 6. Maa pöörlemine ja tiirlemine, selle tähtsus meie loodusele. Ööpäev, aastaaegade kujunemine, pööripäevad. -Maa on pidevas liikumises. Kõik liikumised toimuvad üheaegselt ja geograafiliste protsesside seisukohalt on neist tähtsamad: *Maa pöörlemine ümber oma telje.*Maa tiirlemine ümber Päikese
kodarluu pea vaheline liiges. Kaheteljelistes liigestes on liikumine võimalik kahe teineteisega perpendikulaarse telje ümber. Liigese pind võib sellisel juhul olla kas ellipsi- või sadulakujuline. Ellipsoidliigese näitena võib esitada kodarluu ja randmeluude vahelise liigese, sadulliigese näitena pöidla randme-kämbla liigese. Kolmeteljelistes liigestes võib liikumine toimuda igas suunas. Liigesepinnad kujutavad endast kerapinna osa. Kui liigesepea pind ei ületa poolt kerapinda, nimetatakse sellist liigest keraliigeseks, kui aga liigesepea pind on suurem kui pool kerapinnast, siis pähkelliigeseks. Keraliiges on näiteks õlaliiges, pähkelliiges puusaliiges. 5.4. Luustiku jaotus Täiskasvanud inimese luustikus on veidi üle 200 luu. Vastavalt keha jaotusele jaotatakse luustik kere, jäsemete ja pea luustikuks. Kere luustiku põhilise osa moodustab lülisammas e. selgroog. Ta on kerele toeseks, peale kandjaks ja seljaajule kaitseks