ongi enamikus niisugused materjalid. Masinates ja aparaatides, mistahes tehnoseadmetes ja -riistades on peamised materjalid metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. 2. Tehnokeraamika ajalugu Sõna ,,keraamika" on tuletatud Kreeka keelsest sõnast ,,keramikos", mis tähendab kivinõud. See on seotud vanema Indo-Euroopa sõnaga ,,põletama". Tehnokeraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraamika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei leidnud ta laiemat kasutamist. Tänu eriti puhaste (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite valmistamise tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele on viimastel aastakümnetel
Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte ja paljusid teisi teemasid. Vaasimaalid annavad teatava ettekujutuse ka tolleaegsest monumentaalmaalist. Muistses Kreekas olid arenenud põletatud savist toodete, eriti vaaside valmistamine. Põletatud savist tooteid nimetati ühise nimega "keramike" ehk "keraamika", mis tuleb vanakreeka sõnast "keramikos" savi. Kreekas kujunesid juba väga varakult välja kindlad vaasitüübid, mis vastasid mitmesugusele otstarbele. Õli, veini ja teravilja säilitamiseks olid kahe sangaga amforad, peliked ja stamnosed. Vee jaoks määratud hüdrial on ka veel kolmas sang, et nõud oleks võimalik tühjana vertikaalses asendis kanda. Veini ammutati amforast savikulbi kiafiga. Vett ja veini segati ülalt laia avaga ja allosas kahe sangaga krateeris
See kuju oli niivõrd kuulus, et iga kreeklane pidas tarvilikuks seda näha kas või ükski kord oma elus. Hellenistliku skulptuuri eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. Kreeka maalikunst avaldus vaasimaalis. Kreeka vaasid olid levinud kogu Vahemere maades ja olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega (põletatud savist tooteid nimetati ühise nimega "keramike" ehk "keraamika", mis tuleb vanakreeka sõnast "keramikos" savi). Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid (põletatud telliskivi värvi punastele vaasidele kanti figuurid musta savivärviga, mida nimetati lakiks. Laki retsepti hoidsid kreeklased saladuses, seda pole ka meie ajal suudetud uuesti luua. Mõnikord kasutati ka valget värvi, eriti naisfiguuride või heledate rõivaste maalimisel. Detailid kraabiti laki sisse). VI saj. lõpul V saj. alguses 14
annaabi.ee 
