Laineoptika (Voolaid) §2.-§8. 1. Mida kujutab endast elektromagnetlaine? 2. Millisel kahel viisil saab iseloomustada elektromagnetlainet ja mida sel juhul mõõdetakse? 3. Milline on valguslaine olemus? 4. Mis liiki laine on valguslaine ja miks? 5. Milline osa valguslainest põhjustab nägemisaistingu? 6. Mis on lainefront? 7. Millal on tegemist tasa- ja millal keralainetega? 8. Mida nimetatakse valguse lainepikkuseks, laine perioodiks ja sageduseks? 9. Kuidas arvutada valguslainete kiirust? 10. Mis ja kuidas määrab valguse intensiivsuse? 11. Milline on valguse lainepikkuste vahemik ja millised on äärmised värvused? 12. Nimeta vikerkaarevärvid. 13. Milliseid toone nimetatakse põhivärvusteks ja miks neid nii nimetatakse? 14. Millest sõltub inimese värvusaisting? 15. Milles seisneb värvipimedus? 16. Millise värvuse suhtes on inimsilm kõige tundlikum? 17
Et lained levivad ühes ja samas keskkonnas, on sama ka levimiskiirus ning seega ka lainearv. Erinevaiks jäävad amplituudid ja loomulikult kaugused laineallikast. Liitlaine võrrandi saame, kui liidame keskkonna mingi punkti hälbed tasakaaluasendist ( ) mingil ajahetkel . Suurusi vaatleme kui algfaase ning kasutades liitvõnkumiste amplituudide reeglit, saame vastuvõtja poolt registreeritavaks võnkeamplituudiks Kui tegemist on punktallikate poolt tekitatavate keralainetega, saab valemis olevale faasitegurile saab anda lihtsama kuju. Sel juhul langeb lainevektori siht ühte kohavektorite suundadega ning skalaarkorrutised saab asendada lihtkorrutistega: Interferentsivalemid. Siit on juba lihtne saada tingimused maksimumide ja miinimumide jaoks: Maksimum: Miinimum: Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks .
Et lained levivad ühes ja samas keskkonnas, on sama ka levimiskiirus ning seega ka lainearv. Erinevaiks jäävad amplituudid ja loomulikult kaugused laineallikast. Liitlaine võrrandi saame, kui liidame keskkonna mingi punkti hälbed tasakaaluasendist ( ) mingil ajahetkel . Suurusi vaatleme kui algfaase ning kasutades liitvõnkumiste amplituudide reeglit, saame vastuvõtja poolt registreeritavaks võnkeamplituudiks Kui tegemist on punktallikate poolt tekitatavate keralainetega, saab valemis olevale faasitegurile saab anda lihtsama kuju. Sel juhul langeb lainevektori siht ühte kohavektorite suundadega ning skalaarkorrutised saab asendada lihtkorrutistega: Interferentsivalemid. Siit on juba lihtne saada tingimused maksimumide ja miinimumide jaoks: Maksimum: Miinimum: Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks .
annaabi.ee 
