hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud) sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani) spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks (naabregalatikate gravitatsioon mõjutab nende kuju) Kokkupõrked galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab nende moondumist ja võib kaasa tuua gaasi ja tolmu vahetuse
Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne. 5 (NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast) (NGC 5457,näide tüüpilisest spiraalgalaktikast) Elliptilised galaktikad Elliptiline galaktika on ellipsoidse kuju ja ühtlase heledusprofiiliga (heledus väheneb ühtlaselt serva suunas) galaktika. Elliptiline galaktika kuju võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani. Neis tekib uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ja selliseid võib kohata galaktikaparvedes tuuma ligidal. Korrapäratud galaktikad
Reformatsioon 16. saj. alguseks toimusid maailmas väga ulatuslikud muutused. Suur Maadeavastus laiendas oluliselt inimeste silmaringi ning põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi. Paljud seni loomulikud, tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa-paradiis) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses
Limapaun ehk bursa ei ole otseses mõttes liigese osa, kuid esineb tihti liigese läheduses. See on pilutaoline vähest vedelikku sisaldav õõnsus, mis jaotab survekoormust ühtlaselt ja kergendab kihtide libisemist teineteise peal. Joonis 3.7. Liigese osad küünarliigesel 33 Liigese kujud Liik Liikumine Näide Keraliiges Koosneb kerakujulisest peast ja Õlaliiges, puusaliiges õõnsusest, võimaldab liikuda igas suunas Munaliiges e Liigesepea on ellipsoid. Võimalik on Proksimaalne käeliiges, ellipsoidliiges liikuda ette, taha ja küljele. Pöörlemine kuklaluu ja atlase vaheline pole selle liigese puhul võimalik liiges Šarniirliiges e Painutus ja sirutus ühe telje sihis Küünarliiges, põlveliiges,