Kerakala Kerakala ehk fugu on Jaapani kala, mis võib mürgiseks osutuda, kui seda natkue valesti valmistada. Kerakala sisaldab mürki tetrodoksiini, mis on palju kordi tugevam taimse päritoluga kuraarest. Kerakala mürki saanu võib surra pooleteise tunni jooksul. Kerakalal on üliteravad hambad, mis koosnevad neljast plaadist. Kala hammaste järgi on ka temas sisalduv mürk tetradotoksiin nime saanud. Tetras tähendab nelja ja odontos hammast. Kerakala on tuntud selle poolest, et rünnaku korral muutub ta keha umbes kaks korda suuremaks ning ta jääb nagu pallina vee peale hulpima. Teda peetakse Jaapanis delikatessiks. Ühes kerakalas leiduv tetradotoksiin võib tappa 30 inimest
alkoholid, aldehüüdid või estrid. Repellendid on putukaid peletavad ained: nende lõhn putukatele ei meeldi. Suhteliselt lihtsa keemilise valemiga on üks varasematest sääsetõrjevahenditest dimetüülftalaat. Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad kalad, kahepaiksed ja roomajad. Peamiselt on tegu valguliste mürkidega (ämblikud, maod, herilased, mesilased). Paljudel troopikakaladel on mürgised uimekiired ja ogad, kerakalal on mürk (tetrodotoksiin) siseelundites, kuid mitte lihastes. Kahepaiksetel on mürk nahas. Maomürgid (lõgismadu, gürsa, rästikud) on tavaliselt neurotoksiinid, st halvavad närvisüsteemi tegevuse. Toimimiseks peab mürk jõudma verre, ka limaskesti söövitades. Maomürkidest valmistatakse mitmeid ravimeid. Meelemürgid narkootikumid Meelemürkide tarbimine viib mõnutunde, joovastuse ja ümbritseva maailma tajumise
Seetõttu on Floridas keelatud kerakalade püük mitmetes vetes. 8 6 KOKKUVÕTE Kerakalad on peamiselt troopiliste merede kalad ning neid leidub soojades vetes üle terve maailma. Nad on tavapäraselt hallikat värvi, kuid leidub ka väga kirevaid isendeid. Neil on hästi arenenud lihastik ning omapärane nokka meenutav suu, millega purustada oma saak. Kerakalal on hea silmanägemine ning võime oma kiirus järsult tõsta. Kala tõmbab ennast ohu korral vett või õhku täis, meenutades suur kerajat palli. See on tema üks eripärastest kaitsemehhanismidest. Arvatakse, et kerakalad on teised kõige mürgisemad selgroogsed maailmas. Paljud liigid sisaldavad tugevatoimelist närvimürki nimega tetrodotoksiin. Toksiini toimel kujuneb kiiresti lihastalitluse blokaad, mis esmalt väljendub keele ja suupiirkonna tuimuse ja tundetusena,