,,Siis tundis Popi, kui lähedal ta temale õieti oli. Ta lähenes talle öösiti ja hommikuti nagu endiselegi Isandale, et oma haletsust ja kaastunnet avaldada." 7. Kuidas soojendasid üksteist Popi ja Huhuu külmadel talveõhtutel? Popi värises madratsil. Huhuu oli enese vaipadesse mässinud, oli kohmetu ja kange mängima, istus lõdisedes ning tuimalt enese ette vahtides. 8. Kuidas käitus Huhuu joobnuna? Ta hakkas tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski mööda jooksis.Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. 9. Kuidas lõpeb novell? Mis saab Popist ja Huhuust? Ahv Huhuu leidis üks päev ankru, mille sees oli alkohol. Sellest päevast peale hakkas ta jooma ning ärkas hommikuti tugeva peavaluga. Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga
Ta nuusutas tapiauku, -- oli imeraske, magus ja uimastav lõhn. Siis kangutas ta tapi eest. Sellest päevast peale hakkas ta jooma. Tal polnud enam muud muret ega muud rõõmu, kui aga pea täis saada. Ta ärkas hommikuti, pea pohmelusest raske, karvad kõhnal näol püsti ja silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni tuju heaks muutus. Varsti hakkas ta tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski mööda jooksis. Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi.
kuulatas, — sees sulises. Ta nuusutas tapiauku, — oli imeraske, magus ja uimastav lõhn. Siis kangutas ta tapi eest. Sellest päevast peale hakkas ta jooma. Tal polnud enam muud muret ega muud rõõmu, kui aga pea täis saada. Ta ärkas hommikuti, pea pohmelusest raske, karvad kõhnal näol püsti ja silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni tuju heaks muutus.Varsti hakkas ta tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski mööda jooksis.Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. Nad
Tal näis olevat teissugune arusaamine asjade väärtusest. Ja ta muutis tubade silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni lõhnad põhjalikult. tuju heaks muutus. Ta jäi vahel kauaks ära, ja toas oli hääletu. Siis hakkas Popil ta järele igav. Ta Varsti hakkas ta tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. oli rahutu, ta jooksis ühest toast teise ja nuuksus nagu endise Isanda järele. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski Ta oleks tahtnud, et ta oleks tulnud ja teda kas või löönud, kui ta aga ainult ei mööda jooksis. oleks pidanud üksi olema. Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul.
Tal näis olevat teissugune arusaamine asjade väärtusest. Ja ta muutis tubade silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni lõhnad põhjalikult. tuju heaks muutus. Ta jäi vahel kauaks ära, ja toas oli hääletu. Siis hakkas Popil ta järele igav. Ta Varsti hakkas ta tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. oli rahutu, ta jooksis ühest toast teise ja nuuksus nagu endise Isanda järele. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski Ta oleks tahtnud, et ta oleks tulnud ja teda kas või löönud, kui ta aga ainult ei mööda jooksis. oleks pidanud üksi olema. Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul.
Jänes jälgegi ei jäta lumme, kuigi jookseb nagu jaksab ta. Kõrge kuuse kõrval vari nagu, vaenlane on maha heidetud. Igas talvepäevas omajagu kevadet on ära peidetud. AASTAAJAD Kord elas üks memm, Neli tütrekest tal, Need-KEVAD ja SUVI Ja SÜGIS ja TALV. Kui kevade tuli, siis haljendas aas Ja lindude sidinast helises laas. Kui kepsutas suvi, kõik õitsele lõi ja magusaid marju ta kaasa veel tõi. Kuid sügis veel heldemalt Põldudel käis ja küpsenud vilju ka aiad said täis. Talv raputas kõikjale kohevat lund, jäi puhkama maa, nägi ilusat lund. MUST PILV Kerkis pilv ja kärkis kõu, hämaraks läks meie õu. Reinuvader, saba vehi, mustad pilved valgeks pühi. TUUL Tuul lendas tulise tuhinaga, saba jäi kinni aia taha. Sabata tuul on väsinud tuul, kükitab, vaeseke, õunapuul. VIKERKAAR Tere,tere vikerkaar,
Künkal enne metsa tõusu puhkasime jalgu suure kiviristi juures,ning sümboolselt pidime me seda risti pahaaimamatult kaasas kandma. Kaljulõhandikust algas meie tee, kaljud kahel pool ja kliburusukalded jalge all, kust sai vaid minna ja minna ja minna- aina otse, üles, edasi. Sinna kaotasid meie kuus kaaslast süütuse mägedele. Neeme aitas mitu korda kotte edasi viia, sest nii mõnedki väsisid lõpupoole, õhtu lähenes ja lootus vähenes . Värske tuulena kepsutas allapoole eakas saksa botaanik ja lohutas, et ,,vaid kaks tundi on veel raske, siis läheb kergemaks!" Grr##! Õhtupäikese viimastes kiirtes kurule jõudes vaatasime alla peopesasuurusele külalapikesele, kust me olime ennelõunal alustanud ja adusime esimese mägede reegli- vahemaid ei mõõdeta mitte kilomeetrites, vaid tundides, ent kas üles ja kotiga või alla ja ilma!? Pehmete jalgadega maabusime cabana Curmatura külje all mäenõlva rohelisel lapikesel.
annaabi.ee 
