nitro/ülelaadimise suhtes. Kepsude tugevust on mingil määral võimalik ka silma järgi hinnata, tugevamad kepsud on üldjuhul märgatavalt jämedamad (rohkem tugevust suuremast hulgast materjalist) ning ka sujuvama (vähem nurgelise) kujuga, kuna teravad nurgad põhjustavad materjalis tavaliselt pingeid, ning on kohaks, kust keps tavaliselt puruneb. Kepsude vastupidavuse seisukohalt on oluline ka kepsupoltide (rod bolts) kvaliteet. Parimaid kepse teevad Oliver, Manley, Childs & Albert, kepsupoltide tuntuim valmistaja on ARP. Kolvid Kolb (piston) on põrandaks põlemiskambrile ning just talle saab osaks põlevate gaaside surve, mille ta siis kepsu kaudu väntvõllile edasi annab. Kolvid on valmistatud alumiiniumisulamist ning valmistusmeetodid on juba tuttavad cast ja forged, ning tugevuselt nende vahele jääv
osakeste tõttu. 3. 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult Välis näitajad Põhjuse variandit Mootori pöörlemiskiirus Ühe kolvi kinnitamine, mis kaasneb surnud ponktides langeb. koputamisega ja ühe või mitme raamlaagrite temperatuuri tõstmisega. Koputamine mootoris Suur pilu pea- või kepsulaagritel, ebapiisav kepsupoltide pingutamine, mis kaasneb ülemise surnud seisus ja karteris löögiga. Etteantud kütuse suur hulk. Rõhulangus õlisüsteemis Õlipumba hammasratase kulumine, reduktsiooniklappi vedrusurve vähenemine, õlipumba filtri ummistamine. Rõhulangus Jahutussüsteemi torude lekked, pumba kulumine, paisupaagi jahutussüsteemis veetase langus
kolvid aga võimsuse ja nitro/ülelaadimise suhtes. Kepsude tugevust on mingil määral võimalik ka silma järgi hinnata, tugevamad kepsud on üldjuhul märgatavalt jämedamad (rohkem tugevust suuremast hulgast materjalist) ning ka sujuvama (vähem nurgelise) kujuga, kuna teravad nurgad põhjustavad materjalis tavaliselt pingeid, ning on kohaks, kust keps tavaliselt puruneb. Kepsude vastupidavuse seisukohalt on oluline ka kepsupoltide (rod bolts) kvaliteet. Parimaid kepse teevad Oliver, Manley, Childs & Albert, kepsupoltide tuntuim valmistaja on ARP. Kolvid Kolb (piston) on põrandaks põlemiskambrile ning just talle saab osaks põlevate gaaside surve, mille ta siis kepsu kaudu väntvõllile edasi annab. Kolvid on valmistatud alumiiniumisulamist ning valmistusmeetodid on juba tuttavad cast ja forged, ning tugevuselt nende vahele jääv hypereutectic (ei teagi, kuidas seda eesti keelde tõlkida)
Õigupoolest ongi just kepsud võistlusmootorites kõige enam purunev komponent. Kepsusid valmistatakse muuhulgas titaanist (eksootiline ja kallis). Vähem eksootilised materjalid on teras ja malm. Sepistatud kepsud on kasutuses paremates tehasemootorites ning pea alati forsseeritud mootorites. Kepsude tugevust on mingil määral võimalik ka silma järgi hinnata, tugevamad kepsud on üldjuhul märgatavalt ning ka sujuvama kujuga. Kepsude vastupidavuse seisukohalt on oluline ka kepsupoltide kvaliteet. Kolvid Kolb on põrandaks põlemiskambrile ning just talle saab osaks põlevate gaaside surve, mille ta siis kepsu kaudu väntvõllile edasi annab. Kolvid on valmistatud alumiiniumisulamist. Levinuimad on valatud kolvid, kuid suurte võimsuste korral, eriti nitro ja ülelaadimisega, osutuvad vajalikuks (sepistatud) kolvid. Klobide puhul on oluline osa ka kolvirõngastel, mille eesmärgiks on tagada, et kolb silindris
(kiirekäigulised) ja nad on teistest palju tugevamad , või Ο kujulised (aeglase -käigulised). Kepsusääred varustatakse üldjuhul õlikanaliga, mille kaudu vändalaagrist läheb õli sõrmelaagrisse. Kepsu aluminepea: ( nim vändalaagriks ), koosneb kahest poolest ülemine pool ( valmistatud tavaliselt koos kepsusäärega) alumine pool Pooled ühendatakse omavahel kepsupoltidega.Kõige levinum on horisontaalne hühendus tasapind. Aluminepool fikseeritakse kepsupoltide juhtvöödega. Mõnikord kasutatakse poolte fikseerimiseks ka „ hammastatuid pindasid“, või ka tifde. Kald hüendus tasapinde kasutatakse suurte mootorite korral ja see võimaldsb remondis kepsu alumist pead läbi hülsi mootorist välja tõmmata. Kald ühenduspindade korral võivad kolvi alumised pead olla väiksema läbi – mõõduga, sest vertikaal suunas mõjuvaid jõude võetakse vastu ühenduspindade hõõrdejõudude poolt. Jaotame selle jõu kaheks Pz/2 komponendiks
ületab oluliselt paisuvate gaaside jõu (Pg) silindris. See põhjustab peale ÜSS-u. Üles-alla liikuvate VKM osade mass (ms) loetakse koondatuks kepsu laagrite õlipilude ümberasetuse, mille tulemusena tekivad kolvisõrme telje keskpunkti. kepsulaagris löökpinged ja kepsu ja kepsupoltide rebendpinged. Kui väntvõlli teljest joonistada kaks võrdset ja vastassuunalist Üles-alla liikuvate masside inertsjõud Pj on rakendatud Reaktsioonjõud (Pj + Prv ) / 4 väänavad vundamendi pikki- ja tangensiaaljõuga (T) paralleelset ja võrdset jõudu T * ja T** , siis