(ristame sõrmed püsti, mis on nagu siilil okkad.) LISA4 SIILIPOISS Liigun metsas, põllul, aias, olen usse sööma maias. Vahel koduõue astun, tassilt piima maitsen, ennast iga hirmu vastu okastega kaitsen. LISA5 KONN JA SEEN 1.Sajab vihma ladinal.(Näpud siplevad vastu põrandat) Keegi istub seene all. (Käed pea kohal nagu seenekübar) Arva, arva, kes see on? - sääl ju pisikene konn. 2.Tuul viib pilved taevast ära, (suuga teed tuule häält) kallab hiilgust, sära. Hüpleb konn ja kepsleb konn, (hüpleb) tal nii rõõmus tuju on. 3.Üleannetuses ta tõukab seeni jalaga, (tõukad jalga enda ette) ütleb: "Mis teist kasu on, teid ei salli väike konn." 4.Aga jälle vihma sajab, (Näpud siplevad vastu põrandat) tuul nüüd pilvi kokku ajab.(Tõmbad õhtu kopsudesse) Kes sääl seene varjul on? - See ju pisikene konn. (Krooks) LISA6 SEENE VARJUS. Vihma sajab. KUUSED:(raputavad päid)Kes oleks võinud arvata, et säärane paha ilm tuleb!
Jaak ja Seeliohw lahkuvad, Jüri kurjustab pojaga, Juhan rahustab isa, räägib plaanidest Jüri lahkub, Juhan viskab pikali, paneb kaabu silmadele, Maret tuleb, selgitavad Juhaniga tekkinud olukorda Juhan suudleb Maretit, Maie vaatab ehmunult Ants teeb reha, Emsi jookseb edvistades õuel ringi, meelitab Antsu järvele, jookseb minema. Maie tuleb välja, toob Antsule parandatud püksid, Ants annab naisele lauliku, Maie näitab hoiukassa arvet Maie, Ants lähevad aita, heatujuline Silvia kepsleb Mimmiga õuele, tulevikuplaanide tegemine Mimm ja Silvia lahkuvad naerdes, Maie ja Ants tulevad aidast välja, Maie jookseb minema Emsi ja Seeliohw tulevad järvelt Jaak ja Maret tulevad õuele, Maret ei ole rahul külalistest muidusööjatega. Jaak räägib tütrele Seeliohwist kui heast partiist. Juhan toob peremehele ajalehed, nõuanne peremehele, Maretile Mimm, Silvia, Seeliohw tulevad õuele, eelmised. Maret läheb tuppa ja kutsub Juhani end abistama. Seeliohw räägib talumajandusest
ta laulab nõnda õhtuni. Läbi metsa voolab oja, ojas kalad hõbedased. Kuuse ladvas linnupojad lõbusasti siuksuvad. Tiiti-riiti, tiiti-riiti, tii-tii-tii see linnukene laulab nii. Tiiti-riiti-tiiti-riiti-tii-tii-tii -- ta laulab nõnda õhtuni. Konn ja seen Sajab vihma ladinal. Keegi istub seene all. Arva, arva, kes see on? -- Sääl ju pisikene konn. Tuul viib pilved taevast ära, päike kallab hiilgust, sära. Hüpleb konn ja kepsleb konn, tal nii rõõmus tuju on. Üleannetuses ta tõukab seeni jalaga, ütleb: ,,Mis teist kasu on, teid ei salli väike konn." Aga jälle vihma sajab, tuul nüüd pilvi kokku ajab. Kes sääl seene varjul on? -- See ju pisikene konn. PÕLLUL KULDNE RUKIS.. Rukkirääk Põllul kuldne rukis kiigub, õõtsub, hõljub rukkilill. Kes sääl põllupeenral liigub, silmad nõnda ärevil? Tasa, tasa hiilib Viire,
must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame, keskelt kirju vööga mässitud, kurgu all väike vaskprees, - kükitab, paljad jalad hame all, savikul ja veerib suurest vanast lauluraamatust. MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib). Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso... PERENAINE (parandab). Usu! MANN. Usu! Vi-i-si, vis... MARGUS (parandab). Viis! MANN. Jaa, sina oskad peast! MARGUS. Oskan jah, sina pead ka. Katsu, kui Kukese Märt tuleb käsuga: Tammaru Mann kirikhärra ette lugema, ja sina ei oska! MANN (mõeldes, siis ruttu). Mina ei lähe! MARGUS. Kuhu sa pääsed!
annaabi.ee 
