liugesammu Jooksusamm tõusuviis- kasutatakse, kui suusa liugelennu pikkus ei ületa 0,3 m ja eessamm on 0,7-0,75m, mis ei võimalda lumme löödud kepi teravikust niipalju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat jooksusammu. Astesamm tõusuviis- kasutatakse, kui ei ole enam võimalik edasi liikuda suusa libisemise arvel. Tsüklis on kaks vahelduvad astesammu, kepitugi on pidev. Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt. Suusatamise ajalugu Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy'st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga.
kere ettekalle; käärasend seda laiem, mida järsem mägi. Käärjooks sama pm aga kiirem tempo. 3) Poolkäärsamm – üks jalg astub otse, teine käärselt; käte-jalgade ristkoordinatsioon 4) Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis „tõusul“ – vt hiljem 5) Astesamm – suusad paralleelselt; käte-jalgade ristkoordinatsioon; kere ettekallet tuleb reguleerida, et tagasi ei libiseks; raskus täistaldadel; pidev kepitugi (lk85) 6) Jooksusamm – nagu astesamm, aga kiiremad liigutused; kepiga tugev äratõuge 7) Libisamm aka vahelduvõukeline kahesammuline klassikaline sõiduviis tõusul – vt hiljem. kõrgemal väiksemad sammud 8) Vahelduvtõukeline ühesammuline uisusammsõiduviis – vt hiljem Laskumisviisid: 1) Kõrgasend – üks jalg pool pöida ees; kepid taga puusade kõrgusel taha-allasuunatud; keharaskus mõlemal jalal; kerge põlvede painutus. Kasutatakse kui pole kukkumisohtu. (lk13)
Kui see variant on rahuldavalt omandatud, sobib õpetada ka libisevat tõusuvarianti. Seejuures rõhutatakse järgmisi momente: - Jalatõuge on järsem ja suunatud rohkem alla (suusa pidavuse saavutamiseks), pöid sirutud energiliselt. - Hoojalg viiakse rõgutatult kiiresti ette (see suurendab jalatõuke jõudu ja suusa pidamist). - Keppidega toetutakse ja tõugatakse samuti tugevamini, kepitugi lumel on samuti pidev. Siksaktõus sooritatakse astesammuga. Seda kasutatakse enamasti matkal suurt, jälgedeta lumega kaetud tõusu võttes. Siksakiline suuna muutmine on tingitud vajadusest kas jalgade koormust vähendada (mäepoolse jala koormus on suurem) või on tõusuks kasutatav lage ala liiga kitsas. Sellega pikendatakse küll tõusu läbimise distantsi, kui vähendatakse oluliselt tõusu nurka, mis lihtsustab selle ületamist. 3.5.2. Poolkäärtõus.
annaabi.ee 
