Väljakumängija ei või mina väravaalasse ja ta ei tohi puutuda palli käega. Väljakumängija abivahendiks on mängukepp, millega ta peab palli vastase väravasse toimetama. Väljakumängijaid on ühes võistkonnas 5. Kõik väljakumängijad kannavad ühest vormi, milleks on särk, lühiksed püksid (seelik) ja põlvikud. Väravavaht on mängija, kes kaitseb väravat. Väravavahil on oma väravaala, kus ta võib palli käega puutuda, Väravavaht on ainuke mängija, kes mängib kepita ja kes kannab kaitsemaski ja kindaid. Väravavahil on väljakumängijatest erinev riietus. MÄNGU REEGLID Mänguaeg on tavaliselt 2x10 minutit, 3x10 minutit, 2x15 minutit või 2x20 minutit. Mängu viimased 2 minutit on ,,puhas" aeg. Väljakul on samaaegselt 3-5 mängijat ja ka väravavaht. Vahetused toimuvad vabalt mängu katkestamata. Mängu alustatakse saali keskpunktist. Samuti tehakse ka peale värava saavutamist. Lahtilööki
Õpilasi nimetati ka kooli poegadeks, õpetaja abilist vanemaks vennaks. Ta kontrollis õpilaste kirjalikke ülesandeid ja koduseid suulisi õppetükke. Õpetaja funktsioonid: abi, nõuanne, ravi, sümboliseeris õpilastele teadmisi ja mõistust. Õpetaja peab järgima seadust, distsipliini ning vaid osaliselt ja ettevaatlikult kasutama isiklikku aktiivsust.. Sellist inimest peeti kultuurseks. Mis puutub distsipliini, siis õpetaja ilma kepita hakkama ei saanud. Küllap õpilasi ka kiideti, kuid sumeri pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise ja vea puhul. Üldkokkuvõttes oli sumeri kool küllaltki sünge ja ebasõbralik, õpetamise programm kuiv, protsess igav ja ühetaoline, distsipliin väga karm. Seetõttu leidus palju õpilasi, kes koolist püüdsid jalga lasta ja korraldusi ei täitnud. Koolides valmistatigi ette peamiselt kirjutajaid, kes asusid tööle kas preestrite või ülikute juures
langenud jääle. Kui mängija eksib kohavalikul või lööb litrit liiga vara, siis teeb kohtunik talle märkuse ja paneb litri uuesti mängu. Situatsiooni kordumisel vahetatakse üks või mõlemad mängijad välja. Juhul, kui litter satub üle väljaku piiride, mäng peatatakse ning toimub lahtivise. See tehakse kohas, kus litrit platsil viimati puudutati või kust ta suunda muutes välja põrkas. Kui mängijal lüüakse kepp käest või see puruneb, võib ta ilma kepita edasi mängida. Mängijal on lubatud peatada või lüüa õhus olevat litrit avatud käega või suunata litrit mööda jääd. Rikkumiseks loetakse seda, kui litter visatakse võistkonnakaaslasele tahtlikult. Värav tühistatakse, kui mängija viskab litri väravasse käega. Mängija võib viskuda jääle vastase löögi blokeerimiseks, kuid litrit ei tohi kinni hoida käega. Litter peab pidevalt mängus olema. Kui väravavaht viivitab litri mängupanekuga, võidakse teda karistada.
tavakooliga võrreldes oluliselt rohkem sõnaühendit (süntaktilist nominatiivset üksust). Oma väikese mahu tõttu võimaldab sõnaühend pöörata tähelepanu just neile semantilistele tunnustele, millega parajasti tegeldakse: sõna leksikaalsele tähendusele (värske leib, värske ajaleht), sõnavormi grammatilisele tähendusele (ulatas vennale, pani riiulile) ning sõnavormi formaalsetele tunnustele (jalutas kepiga, jalutas kepita) nende ühtsuses. Kõnearenduses on lähteüksuseks lause kui minimaalne ütlus. Lauset käsitledes selgitatakse välja sõnavormi ja sõnajärje semantiline (tähenduslik) roll. Lauseid rinnastavalt seostades ja üksteisesse sisestades omandatakse oskus moodustada keerulisemaid struktuure (Pall on punane. Pall veeres kapi alla —> Punane pall veeres kapi alla). Teine eesmärk on õppida muutma lauseid kontekstisidusateks.
annaabi.ee 
