• globulaarne kujul grampositiivsed bakterid Staphylococcus. Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi bakterite vaated, laialt levinud alumises soolest soojavereliste loomade Ravi • vaktsiin Clostridium botulinum • anaeroobse grampositiivsed bakterid perekonnast Clostridium , haigustekitaja botulism - raske toidumürgituse põhjustatud botuliintoksiin, ja mida iseloomustab kahjustusi närvisüsteemis. Ravi • Juhul botuliini relvana eraldada levinumad ennetamiseks, mille eesmärk on takistada toksiini kehas,
tuletatud faktist, et ühekambrilise maoga (nakkusele vastuvõtlike) loomade perifeersest verest leitakse sageli arvukalt monotsüüte. Listeeriaid tuntakse listerioosi-nimelise haiguse põhjustajana. Tegemist on zoo- nootilise haigusega, millesse nakatuvad nii loomad kui inimesed. Teaduslikus kirjanduses mainiti listeeriatega sarnast organismi esmakordselt 1891. aastal, mil Hayem Prantsusmaal vaatles inimese koes väikseid grampositiivseid kepikujulisi organisme. 1911. a teatas Hulphers (Rootsi), et avastas väikesed grampositiivsed kepikujulised bakterid küüliku maksast, ning andis neile nime Bacillus hepatis. L. monocytogenes'ena tuntud bakteri täielik iseloomustus avaldati aastal 1926 Murray jt poolt. Nimetatud Cambridge'i Ülikooli teadlased uurisid loomadel esinevat infektsiooni, mille tekitaja kutsus esile ilmse monotsütoosi ning põhjustas küülikutel ja guinea-sigadel maksa kahjustusi. Mikroob sai nimeks Bacterium monocytogenes
Tagakeha koosneb 11 lülist; rindmikust selgesti eristatav. Nähtavad vaid 10 tagakehasegmenti. Emaste suguava 8. ja 9. sterniidi vahel; esineb muneti. Isaste suguelundid 9. tagakehalülis ja on liigispetsiifilise ehitusega. Eestis leitud pisut üle 500 liigi. Selts: Lutikalised (Heteroptera) Pikkus 0,1-11,5cm. Vaegmoondega. Värvus varieerub liigiti. Keha dorsoventraalselt laienenud (esineb ka ümaraid ja kepikujulisi vorme). Pea külgedel paiknevad kaks, enamasti suurt ja hästi arenenud liitsilma; nende vahel 2-3 lihtsilma. Suised pistmis- imemistüüpi, muundunud nokaks. Nokk 3-4 lüliline; saab alguse pea esiservast ja on rindmikuga kokku kasvanud. Noka
annaabi.ee 
