maharaiumine mõõgaga ning keha põletamine) kohaldamise aluseks oli Karl XI 1687 täiendatud edikt, milles nõuti saatanaga kirjaliku või lepingu sõlminu surma mõistmist. Igasuguse ebausu- õnnistamise, ennustamise ning teiste taunitud kunstide eest tuli karistada rahatrahvi või vangistusega vee ja leiva peal, kadalipu või ihunuhtlusega vastavalt süü astmele. Levinuim karistus oli 15- 20 paari vitsu kirikusambas. Veel 1816 sai talupoeg Jacob Kose kirikusambas 15 paari kepihoope, kuna oli püüdnud varast nõidumise abil kindlaks teha. Erinevalt Euroopast oli Eesti nõiaprotsessides süüdistatavate sooline koosseis olulisel määral erinev- kui Euroopas oli naiste osakaal 2/3 (kohati ka üle 80%, samal ajal näiteks Würtzburgis aastatel 1627-1629 ainult 49%), siis Eestis oli olukord vastupidine (84 naist 218 süüdistatust).
Ants Tertsius: Mahtra sõja eestvedaja. Ta tegi peamiselt plaane. Kutsus inimesi kõrtsi kokku. Käis preestri juures seaduse asjus nõu küsimas. Eiras käsku minna Habajale haakenrihtri juurde. Käis sõja päeval vene preestri käest (Kärus) küsimas mis vene keelses seaduste raamatus kirjas on. Ta oli keelanud midagi teha enne kui ta tagasi on aga talupojad oli ikkagi sõja korraldanud. Sai karistuseks lõpuks 100 kepihoopi kadalipus. See oli kõige vähem kepihoope üldse mis välja jagati. (mõned said veel vähem vitsa hoope). Saadeti Siberisse (kogu pere tuli kaasa). Suri umbes 80 aasta vanusena 1900. a. Omi asunduses jõuka mehena. Raamatus rääkis, et talupojad said seadustest valest aru ja see tekitas neis paanika. Tegelikult ei muutnud uued seaduse talupoegade elu olulisemalt kergemaks. Põhiliselt andis uus seadus mõisnikele õiguse talupoegadelt rohkem maad ära võtta oma suva või vajaduse järgi.
kunsti ei tee. · Moonpunane annab edasi päevavarjuga noore naise olemuse, taevasina harmoneerub suurepäraselt noore karjuse lambanahaga. Renoiri maailm on terviklik. · Bulanzism sovinistlik liikumine Prantsusmaal 1880. aastail, nimetatud kindral Boulanger' järgi. · Tänavalauluke, mis võttis kokku tolle ajastu õhkkonna (Auguste ümises): ,,Kas nägid Bismarcki Chatilloni väravas, kus ta oma naisele kepihoope virutas!" · Iial ei võinud teada, millal Renoir naljatas, millal rääkis tõsiselt. · Renoiri ei suutnud ei vaimustavad sõprustunded ega ümbritsevate sõprade tungivad palved suurilma ellu kiskuda. · Madame Renoiri kalasupp · Nende majal, mis oli pika ristküliku viimane, oli läände avanev pööninguaken, kust nägi Valérieni mäge ja palju muud kaunist. · Mõlemaid Renoiri ateljeesid köeti söeahjudega.
armukadedaks. Just sel õhtul olin ma tõlkinud ühe episoodi Juuditist ja ma lugesin ette oma värsse daamile, kes mulle kõikmõeldavaid meelitusi ütles ja minu õlale nõjatades luges neid veel kord koos minuga. Ma tunnistan, et tema poos oli veidi liialt vaba ja solvas ohvitseri. Ohvitser ei ütelnud midagi, aga kui ma väljusin, tuli ta mulle järele, püüdis mu kinni ja ütles: «Härra abt, kas te armastate kepihoope?» «Ei tea öelda, härra,» vastasin talle, «keegi ei ole julgenud mulle neid iialgi anda.» «Pidage meeles, härra abt, kui te tulete veel kord majja, kus kohtasin teid täna õhtul, siis mina julgen.». Ma usun, mul oli hirm, muutusin väga kahvatuks, tundsin põlvi värisevat, otsisin vastust, mida ma ei leidnud, Ija vaikisin. Ohvitser ootas vastust ja nähes, et vastus viibib, pahvatas ta naerma, pööras mulle selja ja astus tagasi majja. Mina läksin seminari.
annaabi.ee 
