Suhe ei teki sellega, kes annab süüa. Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell. 1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega. Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte? Nad hakkasid vaatama, kuidas ema puututab last ja kuidas laps sellele vastab. Emal on huvi lapse vastu,püüab teda õppima tundma õppida. Klaus ja Kennell tõid välja, et ainus, mis seda võiks takistada, on haiglarutiin (last nähti vaid söögikordadel). 1976 püstitati hüpotees: vahetult peale sündi on ,,kriitiline periood". Pöördeperiood kestab vaid paar tundi
Kui maha jäetakse, siis nutab (väljendab distressi). Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab jne. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele, kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. M. Klaus ja J. Kennell (1975) - jälgisid kuidas emad käitusid oma vastsündinud lastega. Nad eristasid erinevaid puudutamise rütme, kust ja kuidas emad silitavad, jne. Vaatlesid emade käitumist ja klassifitseerisid eri liigutusi, jne. Kirjeldasid, et emad tunnevad ekstaasi peale lapse sündi. Ja teised kes seal juures on, on ka ülevas meeleolus. Ema huvi lapse vastu, tahab teda tundma õppida. Ainus asi, mis võib segada seda, on haiglarutiin (ema ei saa näha last pärast sündimist, näeb
sünnitamist omalaadne rituaal; kui selle läbimine ei ole võimalik või seda segatakse, siis ei tunne ei ema ega vastsündinu teineteist pärast ära. Vastsündinu jaoks võib tagajärg olla hävitav: ebanormaalne areng, kehaline kuivetus või koguni exitus letalis (Blauvelt, 1955; A.U.Moore, 1960; Scott, 1958). Mil määral on sellised nähtused üle kantavad lastele, inimesele? Vähemalt kaks uurijat (Klaus ja Kennell 1976) väidavad, et kui ema ja laps lahutada esimesil sünnijärgseil tundidel, siis emalapse side (ema lähedustunne, hooliv ühendus äsjasündinuga) ei pruugi normaalselt areneda, ematunne võib nõrgeneda ja lapse areng sattuda ohtu. Klaus ja Kennell jõudsid selle vastuolulise järelduseni võrreldes emasid ja lapsi, kes olid sünnijärgselt koos pikemat aega, kui tavalises
annaabi.ee 
