Sektori teaduslik produktsioon on olnud erakordselt rikkalik. Peaaegu kõiki EKI praeguseid murdeuurijaid ühendab kuulumine sõnaraamatu töörühma (Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, töörühma juht Jüri Viikberg). Marja Kallasmaa uurib kohanimesid. Järelkasvu on sektor saanud rohkem TPÜ lõpetanutest. Neist Kaire Pihelgas ja Taimi Rosenberg on osalenud Helmi Neetari poolt juhitud Hargla morfoloogia projektis. TÜ lõpetanud Mari Kendla, kes uurib eesti kalanimetusi, on TPÜ doktorant (juhendaja Viikberg). Endised murdesektori juhatajad Mari Must ja Valdek Pall on jätkuvalt olnud teaduslikult aktiivsed ja avaldanud mitmeid uusi uurimusi. EKI murdesektori suuremateks töödeks on olnud ,,Eesti murrete sõnaraamat" (aastatel 19942002 on sõnaraamatut ilmunud kokku 12 vihikut), eesti murrete akadeemiline tekstisari (19952002 on ilmunud viis köidet), eelnimetatud Hargla murraku morfoloogia projekt (Pihelgas 2000, Rosenberg
Mari Must (1920 Tartu 2008 Tallinn) oli murdekogumise ja -uurimise korraldajaid TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ning Emakeele Seltsis. Ta oli fonoteegi rajaja (1957), murdesõnaraamatu koondkartoteegi loojaid (195263) ja EMS-i käsikirja koostamise suunaja. Kirjandust Murdeplaate Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja Kendla, Mari. Kirderannikumurde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. kohanimed. 2., täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. Kendla, Mari. Võru murde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. Kask, Arnold. Eesti murded ja kirjakeel. Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 16. Viikberg, Jüri. Eesti murdeplaat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. Tallinn: Valgus, 1984. Eesti murrete sõnaraamat IIV (a laulurästas)
geomeetriline abstraktsionism. Sai alguse Kazimir Malevitsi ja Piet Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. Esimeste seas jõudis kubismist abstraktsionismi tsehhi kunstnik Frantisek Kupka, kelle tööd koosnevad peaaegu ühesuunalistest toon-toonis värvilaikudest. Veel olulisemad olid mõned Fernand Legeri ja eriti Robert Delaunay teosed. Neis oli kasutatud puhtaid spektrivärvusi ja kendla vormida kujundeid. Robert Delaunay ,,Premier Disque" Kõige järjekindlamalt kaitses abstraktsionismi aga hollandlane Piet Mondrian, kelle arvates kubism ei söandanud minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi oma enese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi perioodi, kuid jõudnud sellest range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja
annaabi.ee 
