B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja min...
Fütohormoonid on ained, mis reguleerivad taimede kasvu ja arengut. Fütohormoone jagatakse: a) stimulaatorid, b) pidurdajad. Fotoperiotismiks nimetatakse valguse muutumist ööpäevas. Selle alusel jagatakse taimed pikapäeva ja lühipäeva taimedeks. 3.1. Taimede liikumisnähtused Taimed on suutelised end ka liigutama ja seda nimetatakse tropismiks. Taimede liikumised on seotud kasvamisega Tropisme jagatakse: a)fototropism, b) geotropism, c) kemotropism. Taimed rakkude rõhu muutustest tingitud liikumisi nimetatakse nastideks. 7 5. Elustrateegiad See on kohastumise kogum, mis tagab liigi säilime läbi põlvkondade. Eristatakse: C ehk konkurentsi taimed, neid taimi iseloomustab soodne keskkond, stabiilne populatsioon, pikk eluiga ja tugev kasv. S ehk stressi taimed on pidevalt ebasoodsates
Nastid enamasti turgorliikumised. Suund pole oluline. Tropismid: 1 Fototropism ärritiks valgus. Taim kasvab valguse poole. Osad juured reageerivad negatiivselt (ärritist eemale) 2 Geotropism taime reaktsioon raskuskiirendusele. Idujuur suundub alati allapoole. Iduvarrel on negatiivne geotropism. Ka enamik külgjuuri on ageotroopsed. Leinavormi puhul on ka tegu geotropismiga. 3 Plagiogeotropism esineb külgokstel ja lehtedel. 4 Kemotropism seostub keemiliste ainete suhtes liikumisega. Erijuhtum on hüdrotropism osad taimejuured kasvavad niiskuse poole. Ka parasiittaimed otsivad oma peremeest kemotropismi kaudu. Võib olla ka negatiivne 5 Tigmotropism puudutusest tingitud. 6 Termotropism soojuse suunas. 7 Traumatropism 8 Elektrotropism kõverduvad elektrostaatilises väljas. Juured tavaliselt katoodi poole. Nastid: 1 Seismonast raputus/puuduts. Nt maavärin, tugev vihm.
Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taimeorgani liikumine – aktiivne asendimuutus ruumis. Taimeorganite liigutuste tüübid: tropismid, nastid, endogeensed liikumised. Liikumismehhanismi järgi: kasvuliikumised, turgorliikumised. Tropismid, geo,. enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund. liikumise määrab kindlasuunaline ärriti. Suund oluline. Foto – valgus. Võrsed kasvavad ülespoole, juur areneb allapoole (vastaspoolel). Geotroopse mehhanismi tõttu. Kemotropism – keemilise aine suhtes reaktsioon. Veslahusena v gaasina. Parasiittaimedel Tigmotropism – tingitud puudutustest. Iminapad. Termotropism - Kõverdatud soojusallika suunas (võrsed). Traumatropism – vigastuse tagajärjel, juured reag neg. Võrsed algul pos, pärast neg reageering. Elektrotropsim – elektrostaatilises väljas, võrsed anoodi suunas, juured katiooni suunas. Nastid : Esineb ka suund, sõltub reageeriva organi struktuurist. Turgorliikumistega seotud.
piirkondade erinevast kasvukiirusest. Reageerivad ainult noored kasvavad taimeosad. Positiivne tropism kasv toimub ärritaja poole, nt kasvamine valguse poole. Negatiivne tropism kasv toimub ärritajast eemale. Erinevad tropisimi liigid: a) Fototropism reageerimine valgusele. b) Heliotropism reageerimine päikesele. c) Geotropism reageerimine gravitatsioonile. d) Tigmotropism reageerimine puudutusele. e) Hüdrotropism reageerimine niiskusele või veele. f) Kemotropism reageerimine kemikaalidele. Tropisimid on hädavajalikud taime ellujäämiseks, arenguks, toitainete kätte saamiseks. 49. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees? Looduslik auksiin on indool-3-äädikhape ehk IAA tekib kõikides kõrgemates ning väga paljudes alamates taimedes. Põhilisteks sünteesi kohtadeks on meristemaatilised piirkonnad võrsete apikaalne meristeem, noored lehed, arenevad viljad ja seemned. Juurte
annaabi.ee 
