vajavad tingimata peremeesorganismi eeltööd. Seega kuulub baktereid kõigisse nelja toitumistüüpi. (EE nr.1 kl. 437) Toitumistüüp on organismide toitumisliigituse põhiüksus, kus lähtutakse toitumistüüpide eristamisel eluks vajaliku energia ja orgaaniliste ühendite sünteesiks vajaliku süsiniku allikaist. Energiaallika järgi jaotatakse organismid fototroofideks, kes kasutavad Päikese valguseenergiat ja kemotroofideks, kes kasutavad keemiliste ühendite oksüdeerimisest saadavat energiat. Süsinikuallika jargi jagunevad organismid litotroofideks, kes saavad süsinikku peamiselt süsinikdioksiidist ja organotroofideks, kes saavad süsinikku orgaanilistest ühenditest. (EE nr.9 lk. 455) Paljud bakterid toituvad surnud elusorganismidest. Seetõttu täidavad bakterid kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet - nad teevad võimalikuks kõdunemise
Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine Valkude lagundamine Seedesüsteem
Vitamiin K Menakinooni eellane. Menakinoon osaleb elektronide transpordil Toitumistüübid ja nende määratlemine. Bakterid saavad kasutada nii keemilistes ainetes sisalduvat kui ka valgusenergiat. Mõlema arvel saab membraanile tekitada prootongradienti. Prootongradiendi arvel saab sünteesida ATPd ja teha muud tööd. Kasutatava energia järgi jagunevad kemotroofideks (keemilised ained) ja fototroofideks (valgus). Toitumistüübi määratlemisel on olulised: · Energiaallikas (valgusenergia, keemilised ained) · Oksüdeeritava aine (elektroni doonori) loomus (kas anorgaaniline või orgaaniline aine), ka fototroofid vajavad väliseid elektroni doonoreid (redutseerijat). Nendeks võivad olla nt vesi, vesinik, H2S, S (anorgaanilised), aga ka nt orgaanilised happed.
Kõik bakterid vajavad eluks energiat, mille abil rakku üles ehitada ning hoida funktsioneeri-vana. Samuti vajavad bakterid süsinikuallikat, millest rakk üles ehitada. Vastavalt energia saamise ja kasutatava süsiniku järgi jaotatakse organismid rühmadesse. Baktereid, mis kasutavad energiaks valgust, nimetatakse fototroofideks (tsüanobakterid). Baktereid, mis ei ole võimelised valgust energiaallikaks kasutama vaid saavad energiat oksüdeerimise abil, nimetatakse kemotroofideks. Baktereid, mis energia saamiseks oksüdeerivad anorgaanilisi ühendeid, nimetatakse litotroofideks. Neid, mis oksüdeerivad orgaanilisi ühendeid, nimetatakse organotroofideks. Teisiti öelduna, litotroofid kasutavad elektronidoonoriteks anorgaanilisi ühendeid ning organotroofid orgaanilisi ühendeid. Süsiniku kasutamise järgi jaotatakse bakterid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroofid suudavad fikseerida anorgaanilist süsinikku CO2 (süsinik-hapnik side)
annaabi.ee 
