Fakultatiivsed anaeroobid o Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist o Taluvad hästi hapnikku o Hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kääritamisele või anaeroobsele hingamisele o Reeglina kasvavad hapniku juuresolekul kiiremini Anaeroobid o Saavad energiat kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest o Nende hulgas on ka kemolitotroofe ( metanogeenid) ja fotolitotroofe (rohelised väävlibakterid) o Hapniku eest kaitseb: Lima Kapsel Rakkude agregeerumine Kooselu aeroobsete bakteritega o Hapnik on toksiline: Hapnik oksüdeerib neid raku komponente mis on vajalikud redutseeritud kujul (ka radikaalid on tugevad oksüdeerijad)
Crenarchaeota · Cren, st. allikas. Arvatakse, et see rühm on aeglaselt evolutsioneerunud ja nende tänapäeval elavad esindajad võiksid olla sarnased kõigide arhede eellasega. Crenarchaeota on haru, kuhu kuuluvad anaeroobsed ja aeroobsed termofiilid ja äärmuslikud termofiilid, kellest paljud, kuid mitte kõik metaboliseerivad väävlit. Anaeroobne metabolism on nende hulgas siiski rohkem levinud, kui aeroobne. · Krenarhede hulgas on nii kemolitotroofe kui ka kemoorganotroofe. Kuna nendes keskkondades, kus neid leitakse, fototroofe ei ole (nad ei talu nii kõrget temperatuuri), siis on nemad ilmselt seal põhilised primaarproduktsiooni andjad. · Geeniproovidega on tuvastatud selle riigi esindajaid ka külmast keskkonnast, näiteks külmast mullast ja mereveest. Arvatakse, et need esindajad on selle riigi evolutsiooniliselt nooremad esindajad.
2. Fakultatiivsed anaeroobid. Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid, S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. 3. Anaeroobid. Saavad energiat kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest. Nende hulgas on ka kemolitotroofe(metanogeenid) ja fotolitotroofe (rohelised väävlibakterid). Eristatakse rangeid anaeroobe, kellele hapnik on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) ja aerotolerantseid anaeroobe, kes hapniku juuresolekul ei hukku (piimhapebakterid, osad klostriidid). Looduses, näiteks mullas ja vees detriidiosakestel arenevad körvuti aeroobid, fakult. anaeroobid ja anaeroobid. Moodustuv hapnikugradient vöimaldab igal mikroobil leida endale sobiva koha.
fakultatiivsed autotroofid. CO2 fikseerivad Calvini tsüklis. Obligaatsed on spetsialiseerunud anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisele ja nad kasutavad CO2 süsinikuallikana. Nad ei talu hästi orgaanilisi aineis, mõningaid orgaanilisi happeid taluvad paremini. Obligaatsed kemolitoautotroofid on nt nitrifitseerijad. Fakultatiivsed aga saavad oksüdeerida nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi ühendeid. Sellised on nt vesinikubakterid, vingugaasibakterid ja osa tiobatsille. Osa kemolitotroofe käituvad miksotroofidena või kemolitoheterotroofidena, saades energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil ja kasutades C- allikana orgaanilisi ühendeid. Sergei Vinogradski kirjeldas niitja tioonbakteri, kes saab energiat H2S oksüdatsioonist, mille tulemusena kogunevad rakkudesse ajutiselt väävliterad. Teeb kindlaks et see bakter saab C-allikana kasutada CO2. Teeb esimesena kindlaks kemolitoautotroofse toitumistüübi bakteritel. Nitrifitseerijad jagunevad 2ks:
annaabi.ee 
