migratsiooni. Liigutavad rakke ühest kohast teise, kemokiini kontsentratsiooni gradiendi suunas. Reguleerivad rakkude liikumist, ka pikkuse kasvu, haavade paranemist, kasvajate metastaseerumist. Immuunrakkude põletikukoldesse meelitamine- see protsess algab leukotsüütide kinnitumisega endoteelile, mille järel nad liiguvad kemokiini gradiendi kasvu suunas põletikukoldesse. Immuunrakkude liikumise regulatsioon läbi immuunorganite ja kudede- kemokiinide kaudu suunatakse diferentseeruvaid rakke ühest organist teise või ühest organipiirkonnast teise. IL8 (Mo, MQ) mobiliseerib N, on põletikku indutseeriv faktor ja osaleb veresoonte tekkes. Kemokiine klassifitseeritakse struktuuri järgi- selle aluseks on tsüsteiinijääkide paigutus molekuli teatud konserveerunud alas. C- kemokiinid CC- kemokiinid CXC- kemokiinid (eraldatud ühe aminohappe poolt) CX3C- kemokiinid (eraldatud kolme aminohappe poolt)
tsütokiinid mis hakkava immuunvastust alla reguleerima. Samasugust asja näema ka miteete kasvajate puhul. Veel mingi võrdlus, kell juba 45. süsteemsete efektidega on vähesed tsütokiinid ja surnai shokini viivad on esimesel kohal TNF. IL-2 – tüüpiline lümfotsüütide ja T-helperitega seotdu tsütokiin, mõjub nii tesitel T helperitele tsütolüütilistele ja NK rakkudele IL-4 IF-gamma ei jõudnud Kemokiinide Viirused – kavalpead Kasutavad tsütokiinise mimikrit. On viirusi, mis suudavad sekreteerida lahustuvast interferoon gamma retseptorid, inter gamma, mille organism peaks kasutama...seotakse ära ja ei jõua adressaadini. Miks hea kui teatud homoloogid on, sest need mis on homoloogid on immuunsusüsteemi mahasuruvad interleukiinid?? E. Metspalu: Tsütokiinide toimemehhanismide põhiomadused. Ei ole spetsiifilised, vajavad oma retseptorit ainul. Funktsioneerimise lausek son retseptorite hulk
antigeenide esitlemisel programeeritakse T rakud igas „lahtris” erinevalt. Seetõttu on erinevates „lahtrites” efektor-T-rakkudel erinevad adhesioonimolekulide ja kemokiinretseptorite komplektid, mis tagavad nende rakkude koespetsiifilisemat pesastumist. Erinevate „lahtrite” koerakud ekspresseerivad vastavaid adhesioonimolekulide ligande ja toodavad vastavaid kemokiine. Lokaalsetes „lahtrites” kontrollivad lümfotsüütide liikumisi koespetsiifilise adhesiooni ja kemokiinide mõjud. Sekretoorne IgA: Kuigi osa IgA (teda on umbes 3 g/l s.h. IgA1 80% ja IgA2 80%) antikehadest tehakse süsteemses immuunsüsteemis (see tähendab, et osaliselt luuüdis), valmib enamik siiski plasmarakkude poolt toodetuna lamina proprias. See antikeha transporditakse üle epiteliaalsete rakkude trakti luumenisse ehk valendikku spetialiseerunud mehhanismi abil: IgA subepiteliaalses
annaabi.ee 
