1940.aastaks 140 tuhandeni. Tori tõu IV periood (1936...1959). Seoses soode ülesharimisega vajati 30ndatel tugevamatüübilist, universaalset hobust. Selleks osteti 1936. a. lõpus M. Ilmjärve eestvõtmisel Prantsusmaalt viis postjee-bretooni täkku, kes said hiljem tori tõus uuteks liinialustajateks. Tori tõu V periood (1960...1972). Hobuste massiline likvideerimine algas 1950/60. aastatel, kus mehhaniseerimise-kemiseerimise ettekäändel korraldati neile plaanilisi tapatalguid. See viis hobuste järsule vähenemisele. Tori tõu VII periood (1991...2002). Algas Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel inglise täisvereliste täkkude enama kasutusega ning kergematüübiliste kaasaegsete hannoveri täkkude Premiumi ja Hermelini saabumisega 1994.a Tori tõu VIII periood (2003...tänaseni). Seoses riigi keskkonnatoetuste rahade lubamisega osadele tori tõugu kasvatajatele peab
siis uuritava mulla künnihorisont on selle harimiseks liiga koreseline. [4][11] 7.1Muldade üldine kaitse 26 Mullakaitse on aktuaalne probleem juba ammu alates ajast, mil tekkis põllumajandustegevusest tingitud degradatsioon. Probleem on põllumajanduse intensiivistumise, maaharimise mehhaniseerimise, kemiseerimise ja maapinna suurema saastumisega aina süvenenud. Selle lahendamiseks on Euroopa Liidus koostatud ka vastav mullakaitse dirketiiv, vähendamaks viljaka põllu- ja metsakadu, takistamaks sooldumist, vee erosiooni jm. Eestis aga mullakaitse seadust pole, mullakaitset käsitlevad sätted sisalduvad pigem mitme valdkonna õigusaktides, kuid seda ei saa nimetada mullakaitsepoliitikaks. Üldse on mulla tähtsust Maa elus alahinnatud, sellele on pööratud häbiväärselt vähe tähelepanu ning
Kui see jääb tegemata, siis on oht, et muld kuivab panklikuks, eriti keskmise ja raske lõimisega muldadel. Otstarbekas on kevadel künda atradega, mis on komplekteeritud tasandusrullidega. Kui see võimalus puudub, on vaja koheselt tihendada mulda rullidega või nugaäkkega. Kevad- ja sügiskünni võrdluskatsed on näidanud, et umbrohupuhastel põldudel ei ole künni ajal teraviljasaagikusele olulist mõju. Kümne aasta keskmisena on ekstensiivse kemiseerimise foonil (ilma pestitsiidideta) olnud odra saagikus kevadkünniga 128 kg/ha ehk 4,1% väiksem kui sügiskünniga. Intensiivse kemiseerimise foonil (herbitsiid + fungitsiid) on saagikused nii sügis- kui kevadkünni puhul olnud võrdsed. Tugevasti umbrohtunud (harilik orashein) põldudel on kevadkünd vähendanud saagikust 15...20%. Küllalt sageli on kevadel vaja teha ka korduskündi, peamiselt rühvelviljade alla minevatel põldudel selleks, et viia mulda orgaanilisi väetisi
annaabi.ee 
