· Raskusjõu tugevus: 8,7 N / kg · Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE PILT URAANIST Tänan kuulamast! KASUTATUD MATERJALID · wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) · miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html
Uraan Planeedi avastamine ja nimetamine Planeedi avastas William Herschel 1781 Planeet nimetati kuningas George III auks Üldtuntuks sai saksa astronoomi J.E. Bode pandud nimi Uraan Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed Päikesesüsteemi seitsmes planeet 27 kaaslast Tihedus 1,27 Hiidplaneet Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat Uraani pöörlemissuund on risti orbiidi tiirlemise suunaga Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit Uraani rõngad Rõngaste süsteem Koosnevad tumedatest osakestest, mille suuru...
Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Keskmine tihedus on 1400 kg/m3 , Päikese sisemuses on aga tihedus ~100 korda suurem. Seetõttu on sisemuses gravitatsioon tohutult suur ning ka rõhk on tohutult suur. Seetõttu termotuumareaktsioon ei plahvata. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Päikese sisemuses tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päikese mõju Maale Päikese mõju Maale ja seega kogu inimkonnale on tohutu. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja
nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai oma nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. Uraanist sai esimene teleskoobi abil avastatud planeet. Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuuniga, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide – Jupiteri ja Saturni – koostisest. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (−224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid – vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.
Magnetväljad on 20 x tugevamad ja suuermad kui Maal. Saturn -Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%) Uraan - atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (-224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst Neptuun - Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on
Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päike ei kiirga mitte ainult valgust ja soojust, vaid ka ultravioletset, röntgeni-, raadio- ja korpuskulaarkiirgust. Päikene kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest. Päikese energia allikaks on termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium. Reaktsioonid toimuvad tuumas, kust kandub energia väljapoole kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamiste tulemusel
ebastabiilsusest mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. Gravitatsiooni mõjul kokkutõmbuv pilv kuumeneb seestpoolt ja täht hakkab kiirgama infrapunases spektriosas. Termotuumareaktsioonid algavad siis, kui tähe temperatuur on tõusnud 10 miljoni kelvinini. Siis lakkab kokkutõmbumine, sest siserõhk tasakaalustab gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek. Päikese sarnased tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat. Kui tähe kogu vesinik on muundunud heeliumiks, hakkab heeliumist koosneb tuum kokku tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed. Täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks
raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikeselt jõuab valgus Maale 8 minuti ja 20 sekundiga, järgmiselt lähimalt tähelt jõuab valgus Maale 4,3 aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana (tugevasti ioniseerunud gaas (aine neljas olek). Slide2 Nagu ka teistel tähtede, toimub ka päikese tuumas tuumareaktsioonid, millest vabaneb energia. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse
Kus on palju gaasi, seal on ka palju tolmu. Tähtedevaheline gaas ja tolm ei jaotu galaktikas ühtlaselt. Hajusaine on koondunud pilvedesse, mille vahel aine tihedus on keskmisest palju väiksem. Tähti ja tolmu Osa tehiskaaslaselt IRAS vaadeldud objektidest on suhteliselt jahedad punased tähed. Enamik kiirgusallikaid on aga veelgi madalama temperatuuriga. Plancki kiirgusseadusest selgub, et kehad, mille temperatuur on paaristkümnest kuni paarituhande kelvinini, kiirgavad kõige tugevamini spektri infrapunaosas. Oma " infrapunase silmaga" nägi IRAS kõiki Päikesesüsteemikehi planeete, väikeplaneete ja komeete, kuid ennekõike nägi ta kõikjal, suunast sõltumata, tähtedevahelise tolmupilvi. Tolm esineb mitmel kujul: hõredate ulatuslike kihtidena, tihedate pilvedena ja tompudena, milles võivad olla sündimas uued tähed ja päikesesüsteemid. Aastal 1995-98 uuris Lääne-Euroopa maade ühistööna valminudjärgmisepõlvkonna
Saturnil on kuuskümmend kaks teadaolevat kuud. Saturni suurim kuu Titaan, mis on ühtlasi päikesesüsteemis suuruselt teine kuu ja ühtlasi suurem kui planeet Merkuur, on ainus kuu meie päikesesüsteemis, mis suudab hoida märkimisväärset atmosfääri Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (-224 °C). Väga madala temperatuuritõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.
galaktika gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest, tähtede jäänustest, gaasist ja tumedast ainest. Liigitatakse spiraal, elliptilisteks, varbspiraalseteks ja korrapäratuteks galaktikateks. tähe evolutsioon Alguses on gaas(põhiliselt vesinik). Gaas hakkab gravitatsiooni tõttu kokku tõmbuma. Kokkutõmbumise käigus toimub höördumine, mis tõstab gaasi temperatuuri. Temperatuuri jõudmisel 10 tuhande kelvinini hakkab tähes toimuma termotuuma reaktsioon. Vesinik muutub heeliumiks, mille käigus eraldub energiat. Päikese kiirgus pühib minema tema ümber oleva üleliigse gaasi. Algab rahulik periood tähe elus, mis võib kesta miljardeid aastaid. Väiksemate tähtede puhul nagu Päike on järgmiseks staadumiks punane hiid. Tähes tõuseb rõhk ning täht paisub ja jahtub. Viimaseks staadiumiks on valge kääbus. Suurema massiga tähtede elu kulgeb tormilisemalt
Plasma on universumis tavaaine kõige levinumaks agregaatolekuks, millest enamik eksisteerib hõreda galaktikatevahelise plasmana ja tähtedes. 3.3.1 Elektrilised potentsiaalid Äike on näide Maa pinnal esinevast plasmast. Tüüpiliselt tekib äikese 100 miljoni voldise pinge juures 30 000 amprine vool ning samaaegselt kiiratakse valgust, raadiolaineid, röntgen- ja isegi gammakiirgust. Plasma temperatuurid äikeses võivad ulatuda u. 28 000 kelvinini ja elektronide tihedus võib olla suurem kui 10 24 m-3. Kuna plasmad on väga head elektrijuhid, omavad elektrilised potentsiaalid suurt tähtsust. Keskmistatud laetud osakeste vahel leiduvat potentsiaali, sõltumata, kas ja kuidas on seda võimalik mõõta, nimetatakse "plasma potentsiaaliks" või "ruumipotentsiaaliks". Kui plasmasse sisestada elektrood, on selle potentsiaal märkimisväärselt madalam plasma potentsiaalist "Debye varjestuse"-nimelise nähtuse tõttu. Plasmade hea
Piki koonust kulgeb ajatelg. Koonuse läbimõõt kujutab Universumi suurust. Vasakul on nullpunkt, aja ja ruumi tekkimine kirjeldamatult väikese ja kirjeldamatult kuumana. Järgneb väga kiire paisumine ja jahtumine, kuni kiirgus saab hakata ruumis levima. Läheb veel mitusada miljonit aastat, kuni tekivad esimesed tähed ja g! alaktikad. Kiirgus jääb taustana alles ja kui ruum üha laieneb, suureneb selle lainepikkus. Elementide tekkimine - 380 000 aastaga oli Universum jahtunud umbes 3600 kelvinini. Elektronid ja prootonid moodustasid vesiniku aatomeid. Siis sai valgus levima hakata, kosmoloogid ütlevad, et kiirgus vabanes ja Universum hakkas läbi paistma. Tumeainest oli juba moodustunud suuremõõduline struktuur. Nüüd sai ka aine gravitatsiooni mõjul samades kohtades koonduma hakata. Moodustusid galaktikad ja tähed. Nii on moodustunud Universumi kõige suurem struktuur, mida tihti nimetatakse kärgstruktuuriks.
ligikaudu 108 kelvini peale. See on umbes sama kuum, kui korrutada tänase Päikse pinnatemperatuur kümne tuhandega. Temperatuur jätkas langemist ning tuumaprotsessid peatusid. Sellest ajast saadik on osakeste meeletu sagimine vähenenud. Järgnenud igaviku jooksul ei toimunud olulisi muutusi, ruum on aina kasvas ning osakesed jahtusid edasi. Kosmiline rahu rikuti 370 000 aastat pärast universumi sündi, kui selle temperatuur oli langenud 3000 kelvinini, mis on umbes pool Päikse pinnatemperatuurist. Selle hetkeni oli ruum täidetud plasmaga, mille sees olevad osakesed, peamiselt prootonid ja elektronid, kandsid iga üks laengut. Laetud osakestel on ainulaadne võime tõugata footoneid ehk valgusosakesi. Selle tulemusena oleks algne plasma näinud läbipaistmatuna. Footonid, mida tõugatakse pidevalt elektronide ja prootonite poolt, tekitavad hajusa kuma. See sarnaneb auto kaugtulede kumale, kui sõidetakse läbi udu
annaabi.ee 
