kombivad tarbekunsti ja disainivahelisi piire, näitena ehtekunstnikud Kadri Mälk, Anneli Tammik, Katrin Amos, Ülle Kõuts. Traditsioonilistele tekstiilitoodetele pakub uudsust uus põlvkond disainereid, kes katsetavad innovatiivseid lahendusi ja koostöös IT-spetsialistidega tegelevad n-ö tarkade materjalidega. Nii tekivad külma- ja soojatundlikud tekstiilid, rääkivad või helendavad vaibad jne. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget taset tekstiilidisainerid - Mare Kelpman, Annike Laigo, Monika Järg, Krista Leesi, Elna Kaasik ja paljud teised. Disainerite autasustamine Iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO. Bruno omanikuks 2006.a.said Martin Pärn parima tootedisaini eest ja Annike Laigo parima disainiprojekti eest. Äramärgitud tööde autorid olid Viili Pogga, Sven Sõrmus, Sixten Heidmets, Sirli Ehari, Kaspar Torn. Noorte tootedisainerite motiveerimiseks on loodud disainiauhind SÄSI. Aina rohkem on eesti
korraldamine on kindlasti oluline ja eriti rahvusvahelise žüriiga, see annab võimaluse hetkeseisu asjatundliku kõrvalpilguga hinnata.“ Klepman tõdeb, et võit tuli tookord talle endalegi suure üllatusena. „Ju see siis kõnetas positiivselt paljunäinud žüriid,“ ütleb ta kokkuvõtvalt. Disainiauhinda BRUNO 2012 jagatakse kahes kategoorias: parima tootedisaini ning parima disainiprojekti eest. Bruno eelnevateks laureaatideks on olnud Martin Pärn, Annike Laigo, Tarmo Luisk, Mare Kelpman, ByRoller (design management kategooria), Maarja Mõtus, Veiko Liis ja Kadarbiku Köögivili OÜ (design management kategooria). 5 AERO Valgusti pehmete vormide ja särava värviaktsendiga. Algselt tulenes vorm soovist kasutada ühes valgustis korraga kahte rõngaslampi, et saavutada tõhus valgustatus, ilma et pimestaks. Sama vormiga saab hea valgusti ka tavalise, E27 sokliga
REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi
Lisaks lahkusid meie seast mitmed autorid, kes enda isiku ja loominguga kandsid veel pallaslikku vaimu, mistõttu tekkis tühik ka rahvuslik- konservatiivsesse liini. Oli selge, et seismajäämise vältimiseks pidi juhtuma mingi murrang. Kümnendi lõpul see murrang tuligi, piiride avanedes nihkusid ka mitmed muud piirid ja siinsesse kunstimaailma tungisid mitmed uued suunad, voolud, meediad, põhimõtted, teemad.Kunstinikud olid näiteks:Tõnis Vindi,Nikolai Kormasov,Rein Kelpman,Peeter Mudist ,Kaljo Põllu,Lembit Sarapuu. 5. Mis vahe on Happeningil ja performance'l. Eesti tegijad sellel alal. Happening on juhtumus sündmus,absurdne,sotsiaalselt sekkuv .Viljelejaks näiteks Leonhard Lapin. Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhendamisel luuakse improvisatsiooniline teos. 6. Mida tähendab postmodernism kunstis? Postmodernism on globaalne kultuuriline hoiak, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes
Kadri Mälk, Anneli Tammik, Katrin Amos, Ülle Kõuts. Traditsioonilistele tekstiilitoodetele pakub uudsust uus põlvkond disainereid, kes katsetavad innovatiivseid lahendusi ja koostöös IT-spetsialistidega tegelevad n-ö tarkade materjalidega. Nii tekivad külma- ja soojatundlikud tekstiilid, rääkivad või helendavad vaibad jne. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget taset tekstiilidisainerid Mare Kelpman, Annike Laigo, Monika Järg, Krista Leesi, Elna Kaasik ja paljud teised. Eesti graafilisel disainil on tugevad juured. Taas on ellu ärganud autoriplakatikounst. Graafilised disainerid otsivad eesti tüpograafia identiteeti. Tugeva graafilise disaini põlvkonna loomise taga on Kunstiakadeemia professorid Ivar Sakk ja Kristjan Mändmaa. Väljaspool Eestit on eesti disaini suuremad väljapanekud olnud viimasel kümnel aastal
siirdetrükiks, TERASIL (Ciba) otsetrükiks KOOSTATUD MATERJALIDE PÕHJAL: Forss, Maija. Värimenetelmät. Värjäys/maalaus/kankaanpainanta. Taiteteollinen korkeakoulu, Jyväskylä, 2000. (Tõlkinud Piret Valk) Kellomäki, Kaarina. Kankaanpainamisen värimenetelmiä. Uusia ulottuvuuksia kankaanpainantaan. Painatuskeskus Taiteteollisen Korkeakoulun Julkaisuja B 9, Helsinki, 1993. (Tõlkinud Lylian Meister, Mare Kelpman, Piret Valk) Wells, Kate. Fabric Dyeing & Printing. Conrad Octopus Limited, London, 2000. (Tõlkinud Piret Valk) Braddock, Sarah E.; O´Mahony, Marie. Techno Textiles. Revulutionary Fabrics for Fashion and Design. Thems and Hudson, 1998. (Tõlkinud Piret Valk) Vaarula, Päivi Kankaan kuviointi HAMK Wetterhoff 2004. SIIRTOPAINO SYNTEETTISILLE MATERIAALEILLE. (Tõlkinud Piret Valk) KIRJANDUS: http://pigmenttrukk.weebly.com/ http://kangatrukitehnoloogia.weebly.com/ Siiditrükk
Algallikad: L.Kivilo, E.Pedriks (1988) - Õmblusmaterjalid. Valgus Õmbleme ise! Padjad ja diivanipadjad (2002) Sinisukk Aarne.L., Alliksoo.E., Laanpere.L., Merilaid.T., Tööõpetus Õmblemine 5-8 kl. Tallinn. Valgus 1990. Mälksoo.L., Kangakudumine. Tallinn. Valgus 1976. Tervonen. A., Kangad. Argokirjastus 2006. EE l8 lk. 386 ;EE 6 lk. 131 ;EE 9 lk. 156 Pink A. Õmblemine. Kogeman A. Vestlusi kodukeemiast -999 nõuannet. Tallinn. 1989. Kelpman M. Kangakudumine. Tallinn. 1998. Soosaar E., Suurkaski M. Siidimaali õpik. Tallinn. 1999. www.kanut.ee/loengud/loeng01.pdf http://www.wisegeek.com http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=1943&forum=13 http://www.sisustusweb.ee/article/288/ http://en.wikipedia.org http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&comments=1374 http://images.google.ee/ http://www.greengate.ee/index.php/ar04/02/index.php?page=4&id1=17137 http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/01/13/kasu.htmXyheksas
annaabi.ee 
