PRANGLI Prangli saar asub Harju maakonnas Viimsi vallas. Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest
Kaardil on Eesti sadamad, mitmete ajalooliste puitlaevade ja ümberilma sõitnud laevade pildid, samuti atraktiivsemad Eesti majakad, suuremate sadamate vahelised kaugused meremiilides, Tartu sildade kõrgused ja palju muud veega seotud infot. Sadamad : Abruka sadam , Aegna sadam , Bekkeri sadam , Dirhami sadam , Haapsalu sadam , Heltermaa sadam , Hundipea sadam , Kaavi sadam , Kaberneeme sadam , Kakumäe sadam , Kalana sadam , Kalasadam (Tallinn) , Kallaste sadam , Kaunispe sadam, Kelnase sadam ,Kihnu sadam , Koguva sadam, Kuivastu sadam , Kunda sadam, Kuressaare sadam , Kurkse sadam , Kõiguste sadam, Kõrgessaare sadam, Kärdla sadam , Kärsa sadam, Käsmu sadam , Laaksaare sadam, Lahesuu sadam ,Lalli sadam ,Lehtma sadam , Lennusadam , Leppneeme sadam , Lindi sadam ,Lohusalu sadam , Loksa sadam , Lõunaranna sadam, Mahu sadam , Manilaiu sadam , Meeruse sadam , Miiduranna sadam , Miinisadam , Munalaiu sadam , Mustvee sadam, Muuga sadam, Mõntu
KAAVI EST010101011 EK-9704 197FC01 ES2176 KAILI EST021104061 EK-4043 1F00F46 ES2186 KAIRE EST010101448 EK-9701 399FB05 ES2285 KALURI SWE000006863 EK-0802 3F08D02 ESJF KALVI EST010126062 EK-9320 1F00K71 ES2204 KASTNA EST010101023 EK-9233 3F00E05 ES2135 KAUNISPEA EST010126472 EK-3237 3F00B01 ES2180 KEIJU EST040109075 EK-9707 3F02G01 ES 2307 KELNASE-10 EST010126044 EK-1509 1F00F37 KELNASE-11 EST010126045 EK-1510 1F00F35 KELNASE-1 EST010101015 EK-9512 195FH21 KELNASE-5 EST010101016 EK-1506 1F00F30 KELNASE FIN000110030 EK-0904 1F09H03 ES2839 KIHELKONNA EST010101461 EK-9247 3F00F08 ES2175 KIIPSAARE EST010101438 EK-9519 199FG18 ESED KIISK EST030818505 EK-0001 2F0050111 KILU-2 EST010126490 EK-1676 1F00F43 ES2287
32018 8200168-1Kelli 57.79496826.058892 32018 Tõlliste vald 28510 4400246-1Kelluka 59.33678727.290134 28510 Kohtla-Järve linn 28511 4400247-1Kelluka 59.33679327.289636 28511 Kohtla-Järve linn 1494 16703-1 Kelluka tee59.45483324.879045 1494 Lasnamäe 1495 16704-1 Kelluka tee59.45473724.879339 1495 Lasnamäe 1239 11003-1 Kelmiküla 59.43619824.728062 1239 Põhja-Tallinn 121843 23706-1 Kelnase sa 59.63715125.011946 121843 Kelnase Viimsi vald 131742 23703-1 Kelvingi 59.54618524.839916 131742 Viimsi vald 91548 4900168-1Kemba 58.87150826.295319 91548 Jõgeva vald 91552 4900167-1Kemba 58.87145726.295180 91552 Jõgeva vald 38153 Kemijärvi 66.71000027.430001 38153 132187 7801208-1Kengu 58.21658826.744976 132187 Kambja vald 132188 7801255-1Kengu 58.21666226
moreenidevahelised soo- ja järvesetted ning Prangli saarel moreenidevahelised meresetted. Eestis on ka vanema, Kesk-Pleistotseeni kuuluva Karuküla (Lääne- Euroopas Holsteini, Venemaal Lihvini, Alpides Mindeli-Rissi) jäävaheaja setteid. Nende jäävaheaegade ning kolme Eesti jääaja setteid loetakse kihistuteks (Sangaste, Ugandi, Järva), neid liigestavaid staadiumi- ja staadiumi vaheaja setteid (Ülem- Sangaste, Alam-Ugandi, Kesk-Ugandi, Ülem-Ugandi, Kelnase, Valgjärve, Savala, Võrtsjärve) alamkihistuteks. 130. Pinnamood ja selle kujunemine Eesti pinnamood on tasane, kõrgusvahed väikesed. Maapinna keskmine absoluutkõrgus on umbes 50 m, ligi 40% territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50–100 m, vähem kui kümnendik maa-alast ulatub üle 100 m. Valdavad on madalad tasandikud ehk madalikud(hõlmavad umbes 46% Eesti alast), vähem
annaabi.ee 
