natuke süüd, et tema ei suutnud Marile sellist elu pakkuda ning laste tulevikku kindlustada. Marit aga hakkas süütunne piinama juba Jussi eluajal, kui ta tundis, et teda tõmbab rohkem Andrese, laste ja Mäe talu poole. Juss aga märkas seda ning suurest masendusest poos enda üles. Jussi surmas süüdistas Mari iseennast ning see süütunne kasvas veelgi, kui ta abiellus Andresega ja nad ühise lapse said. Süütunne piinas Marit tema elu lõpuni. Kuna väike Andres oli üpriski kelmusi täis, siis kemples ta pidevalt Indrekuga, kes oli rahulik ning õpihimuline. Ühel päeval lõppes nende põllul toimunud riid halvasti. Indrek üritas Andrest kiviga visata, kuid viimane hüppas eest ära ning kivi tabas hoopis Marit, kes pikali kukus. Koht, kuhu kivi lendas, jäi Maril elu lõpuni valutama ning see oli Indrekule kui meeldetuletus tema süütundest. Oru Pearu, kes oli jõukas, ent kiuslik taluomanik, teadis süütundest väga vähe. Alates
Peterburis ilmunud almanahh ,,Kohtunike lõks" oli üks kirjanduslik kogumik, mille üheks toimetajaks oli maalikunstnik Matjusin, kes vene keelde 2 kubismi käsitleva raamatu tõlkis. Tema üks kaastöölisi Burljuk toetas avangardismi. Burljuk avaldas ühe almahanni pealkirjaga ,,Kõrvakiil avalikule maitsele", mis oligi ette nähtud inimesi sokeerima. Venemaa dadaistid tegid igasuguseid kelmusi, Burljuk, Majakovski jt. kõndisid Venemaal maalitud nägudega, naljakate riietega, nööpaukudesse kinnitati rediseid ja puust lusikaid. Nad irvitasid kõrgkultuuri üle, nagu lääne dadaistidki, aga tegid seda avalikult. Malevitsit tõukasid tegudele heidetud väljakutsed, Burljuk kirjutas ja maalis ja organiseeris näituseid. Riigi revolutsioon ühtis nende omaga, ka väljaspool Venemaad ei tehtud vene dadal ja sõjajärgse revolutsiooniga ilmunud kultuurisuundadel vahet
on kahtlust. 3. Narkootikumide ostmiseks raha hankimise eesmärgil toimepandud kuriteod. Tegemist on tavaliste varavastaste kuritegudega, kuid sellest saadav rahaline vm. materiaalne väärtus vahetatakse narkootikumide vastu. Tavaliselt on tegemist väiksemate vargustega autodest ja ruumidest. Kuritegeliku professionaalsuse kasvades tulevad ka raskemad kuriteod. On olnud juhtumeid, kus narkomaanid on pannud toime seeria korterivargusi, pangarööve, kelmusi, kallaletunge inkassaatoritele jne. Kuna antud kuritegudest statistilist ülevaadet saada on praktiliselt võimatu, võib teha vaid oletusi. Sellegipoolest on alust arvata, et näiteks Tallinnas pannakse toime mitte väike hulk vargusi, kust saadud esemed vahetatakse otse narkootikumide vastu. Muud valdkonnad, kus korrakaitseorganid puutuvad kokku narkootikumidega. Peale käsitletud valdkondade puutub politsei kokku veel selliste nähtustega nagu
annaabi.ee 
